2.Fosfolipiidid nendest suure osa moodustab letsipiid 3.Kolesterool sapiga viiakse kolesterooli maksast välja. Sapi kaudu toimubki põhiline kolesterooli välja viimine. Kolesterooli normaalne sisaldus veres peaks olema alla 5mmol/l . 4.Sapipigmendid (värvained) - maksa sapp on kuldkollase värvusega. See on tänu bilirubiinile. Kui aga sapp sapipõies kontsentreerub, siis ta võtab roheka värvuse (biliverdiin). Uriinile annab kollaka värvuse ka sapipigment (urobilinogeen). Roojale annab tumepruuni värvuse ka sapipigment (starkobilinogeen). Juhul kui mingil põhjusel on takistatud sapi äravool maksas sapipõide või sapisoolde, läheb sapp verre koos pigmentidega ja bilirubiin värvib naha ja limaskestad kollaseks. Seda nimetatakse ikteruseks (kollatõbi). Ikterus tekib ka siis, kui punalibled erütrotsüüdid hemolüüsuvad (purunevad) ja nendes sisalduv bilirubiin satub verre (hemolüütiline ikterus, mis võib olla tingitud reesuskonfliktist)
K- vitamiin on rasvlahustuv vitamiin. Kiudained iseenesest vajalikud, sest nad ei lase tekkida kõhukinnisusel. Kiudained seovad enesega vett juba peensooles ja ka jämesooles. Nendel rahvastel, kus püüakse taimset toitu rohkem süüa, on roojamise sagedus 2-3 korda päevas, lihasööjatel keskmiselt 1x päevas. 2-3x parem, sest jämesooles bakterite mõjus tekivad ka valkproduktid, mis on toksilised. Need toksilised ained on indool ja skatool, mis annavad roojale iseloomuliku lõhna. Näiteks kõhukinnisuse korral jäävad need toksilised ained pikemalt jämesoolde ja võivad hakata verre imenduma. Kõhukinnisus 4 päeva on juba kriitiline, vaja kõhulahtistit või klistiiri. Näiteks linaseemneõli aitab vältida kõhukinnisust, samuti toores kõrvits (nt suhkruga magustatud) – tikutoosi suurune tükk on sageli piisav. Lamavatel patsientidel kõhukinnisus suuremaks probleemiks – liikumatuse tõttu. Kiudaineid peaks saama päevas 25-30 grammi
litokoolhape. Sapis on sapphapped konjugeeritud glükokooli ja tauriiniga. 4 sapphapet on liitunud: glükokoolhape, glükodesoksükoolhape, taurakoolhape, tauradesoksükoolhape. Sapp sisaldab sapipigmente, mis annavad sapile iseloomuliku värvuse. Bilirubiin annab kollaka värvuse, kontsentreerumisel sapipõies muutub sapi värv rohekaks. Uriiniga tuleb välja sapipigment urobiliin, mis annab kusele kollaka värvuse. Sapp annab roojale kollakas pruunika värvuse. Patoloogiate korral, kui sapp ei jõua sapiteedesse (probleem maksa juures), on kusel tume värvus, roe aga savikarva. Sapis on veel kolesterooli, mida sünteesitakse maksas ja läheb sapi koosseisu. Samuti on sapis letsitiini. Sapi pH on maksasapil 7,3...8 ja sapipõies 6...7, Ööpäevas tekib 500...1500 ml sappi. Teke on pidev, teket stimuleerib sekretiin ja gastriin. Sapi väljutust sapipõest stimuleerib
2. Fosfolipiidid nendest suure osa moodustab letsipiid 3. Kolesterool sapiga viiakse kolesterooli maksast välja. Sapi kaudu toimubki põhiline kolesterooli välja viimine. Kolesterooli normaalne sisaldus veres peaks olema alla 5mmol/l . 4.Sapipigmendid (värvained) - maksa sapp on kuldkollase värvusega. See on tänu bilirubiinile. Kui aga sapp sapipõies kontsentreerub, siis ta võtab roheka värvuse (biliverdiin). Uriinile annab kollaka värvuse ka sapipigment (urobilinogeen). Roojale annab tumepruuni värvuse ka sapipigment (starkobilinogeen). Juhul kui mingil põhjusel on takistatud sapi äravool maksas sapipõide või sapisoolde, läheb sapp verre koos pigmentidega ja bilirubiin värvib naha ja limaskestad kollaseks. Seda nimetatakse ikteruseks (kollatõbi). Ikterus tekib ka siis, kui punalibled erütrotsüüdid hemolüüsuvad (purunevad) ja nendes sisalduv bilirubiin satub verre (hemolüütiline ikterus, mis võib olla tingitud reesuskonfliktist). Kui sapi äravool