lihtne. Väga valgurikas( 18%) ja keskmise rasvasisaldusega (6%) Latikas ( Abramis brama) Latikas on karpkalalaste sugukonda latika perekonda kuuluv kala. Pikkus 30-50 cm kaal kuni 7 kg. Latika keha on külgedelt lamedam ja kõrge, suu kergelt alaseisune, silmad väikesed.Noored latiakd on hallikashõbedased, vanemad pronksjad. Eestis on levinud enamikes suuremates järvedes. Kasutamine: Hea maitsev söögikala, rasvane 2-10%, kalorsus 110-115.Palju väikseid roodusid. küpsetamine (kõige parem), suitsetamine, kastmed, vormiroad, pirukatäidis. Koha ( Sander lucioperca) Koha on ahvenaliste sugukonda kuuluv kala. Pikkus 40-50 cm -1,5 m, kaal 19 kg, elab 10-20 aastaseks. Tal on pikk süstjas keha, seljalt rohekashall, külgedel kollakate triipudega. Elab jõgedes, järvedes. Toitub ka väiksematest kaladest. Kasutamine: hea maitsega valge liha, vähe väikseid luid. Rasva on kohas vähe ( 0,5 -2%) kalorid 80-100 küpestamine,praadimine (paneeritult,
22. veebruaril teatas Pärnus paiknenud Eesti pataljoni (2. Eesti polgu 3. pataljon) ülem staabikapten Feliks-Johannes Tannenbaum oma päevakäsus nr 41, et pataljon võtab koos omakaitse üksustega võimu Pärnu linnas ja maakonnas üle. 23. veebruaril andis pataljoni ülem välja uue päevakäsu nr 45, milles oli öeldud : "Eesti iseseisvuse väljakuulutamist täna 23-al Februaril 1918 aastal tähelepannes käsen hommen 24-damal Februaril kell 11-30 minutid kõiki roodusid ja komandosid numbrite järjekorras bataljoni stabi ees kokku koguda hargnenud rivis ja sõjariistas, kust tseremonial marsil muusika saatel läbi linna mindakse. Kõigil sõjaväelastel käsen sinelites olla, karauli vormis, võimalikult pagunites eesti lindiga põigiti üle ehk eesti lindiga rindas." Teade toimuvast paraadist levisid kiiresti kogu linnas. Järgmisel keskpäeval tuli Endla ette suur rahvahulk, kus pataljoni üksuste kõrval seisid kohalikud
veebruaril teatas Pärnus paiknenud Eesti pataljoni (2. Eesti polgu 3. pataljon) ülem staabikapten Feliks-Johannes Tannenbaum oma päevakäsus nr 41, et pataljon võtab koos omakaitse üksustega võimu Pärnu linnas ja maakonnas üle. 23. veebruaril andis pataljoni ülem välja uue päevakäsu nr 45, milles oli öeldud (kirjaviis muutmata): "Eesti iseseisvuse väljakuulutamist täna 23-al Februaril 1918 aastal tähelepannes käsen hommen 24-damal Februaril kell 11-30 minutid kõiki roodusid ja komandosid numbrite järjekorras bataljoni stabi ees kokku koguda hargnenud rivis ja sõjariistas, kust tseremonial marsil muusika saatel läbi linna mindakse. Kõigil sõjaväelastel käsen sinelites olla, karauli vormis, võimalikult pagunites eesti lindiga põigiti üle ehk eesti lindiga rindas." Teade toimuvast paraadist levisid kiiresti kogu linnas. Järgmisel keskpäeval tuli Endla ette suur rahvahulk, kus pataljoni üksuste kõrval seisid kohalikud
Ameerikasse ning mitmetesse Aasia riikidesse (India, Pakistan). Osad riikides, näiteks USA's, on jämepea muutunud invasiivseks liigiks. Nende ja ka teise karpakala liikide leviku takistamiseks on USA's vastu võetud ka riiklikud tegevuskavad. Kasutus Jämepead on kasutatud taimevohamise takistamiseks aga ka toiduks. Kala liha on valge ja tugev. USA's on tänu seostamisega karpkalaga toiduks kasutamine väike. Kuigi jämepeal on palju vähem fileesiseseid roodusid kui karpkalal. Enamasti on sööjateks erinevad etnilised grupid, eriti hiinlased. Hiinas kasutatakse jämepead laialdaselt toiduks. Aastane töönduslik väljapüük 1000- 2000 tonni ringis (peamiseks püüdjaks Iraan). Kalakasvatuste aastane toodang 2012. a 2 898 816 tonni (peamiseks tootjaks Hiina). Toodangu kogukaalult 7-ndal kohal maailmas. Jämepead kasvatatakse ka Eestis Härjanurme kalatalus vähesel määral kaubakalaks ning noorkala müügiks.
Lehed on suured, leheroots tihedalt kaetud pruunide sõklasoomustega. Lehelaba on piklik-elliptiline, kahelisulgjagune. Esimese järgu segmendid paiknevad vaheldumisi, nende tipud on teravad, teise järgu segmendid on hambulise serva ja nüri tipuga. Leht on kaetud epidermiga, mille rakud sisaldavad kloroplaste. Alumises epidermis on hulgaliselt õhulõhesid. Lehe mesofüll koosneb kobekoest, juhtkimbud on samasuguse ehitusega nagu risoomis. Lehe alumisel poolel, piki teise järgu segmentide roodusid, paiknevad sporangiumide kogumikud soorused. Sporangiumid on läätsekujulised, kinnituvad pika jala abil lehe väljakasvele platsentale. Soorus on kaetud neerukujulise kileja loori ehk induusiumiga, mis kinnitub samuti platsentale. Sporangiumi kest on ühekihiline, paljurakuline. Õhukesekestaliste rakkude hulgas on U-kujuliselt paksenenud seintega rakkudest rõngas, mis ümbritseb sporangiumi 2/3 ulatuses. Sporangiumi kuivamisel
Esimese järgu segmendid paiknevad vaheldumisi, nende tipud on teravad, teise järgu segmendid on hambulise serva ja nüri tipuga. Leht 20 on kaetud epidermiga, mille rakud sisaldavad kloroplaste. Alumises epidermis on hulgaliselt õhulõhesid. Lehe mesofüll koosneb kobekoest, juhtkimbud on samasuguse ehitusega nagu risoomis. Lehe alumisel poolel, piki teise järgu segmentide roodusid, paiknevad sporangiumide kogumikud soorused. Sporangiumid on läätsekujulised, kinnituvad pika jala abil lehe väljakasvele platsentale. Soorus on kaetud neerukujulise kileja loori ehk induusiumiga, mis kinnitub samuti platsentale. Sporangiumi kest on ühekihiline, paljurakuline. Õhukesekestaliste rakkude hulgas on U-kujuliselt paksenenud seintega rakkudest rõngas, mis ümbritseb sporangiumi 2/3 ulatuses. Sporangiumi kuivamisel
võimeline katma jao tuleala. Tankitõrje granaadiheitjapaarid: Täidavad jaoülema poolt kästud tulekorraldusi ning peavad lahingupaarina olema võimelised hävitama jao tulealas viibivaid vaenlase liikurvahendeid ja jalaväge. 1.2 VASTAse motolaskurrood (kompanii) Taktikalise vastase „punane“ motolaskurroodud jaotuvad põhimõtteliselt kaheks: rood soomustransportööridel (BTR või MT-LB) ja rood jalaväe la- hingumasinatel (BMP). Lisaks soomukite erinevusele eristab neid roodusid veel asjaolu, et lahingumasinatel on endil tankitõrjevõimekus, soomustrans- portööridel aga pole. Seetõttu kuulub soomustransportööre kasutava roodu koosseisu tankitõrjeelement. Motolaskurrood koosneb roodu juhtkonnast, kolmest jalaväerühmast ning enamasti ka tuletoetuskomponendist. Allüksuste suurusest ja erinevusest sõltuvalt võib roodu suurus olla 101–110 võitlejat. Tavaliselt on roodu juht- konna soomuk varustatud lähiluureseadmega SBR-3.
annaabi.ee 
