soovitavalt raha eest või talupoegadele päriseks müüa. 1856. aasta Eestimaa talurahva seaduse järgi eristati mõisamaa ja talupoegade kasutuses olev maa (talumaa), mida võis elujõuliste taludena rendile anda, soovitavalt raha eest või talupoegadele päriseks müüa. 1880 alustati Eestimaa kubermangus talude päriseks müüki. Talumaad tohtis rentida või müüa ainult talupoegadele. Mats Erdell oli esimene eesti soost mõisavaldaja, saades pandipidaja õigused Roobe mõisale. Pärast rüütlimõisate omamise vabaksandmist kõigi seisuste liikmetele ostis tema poeg Hans Errdell 1867.a Roobe päriseks ja temast sai esimene eesti soost rüütlimõisaomanik. Areng Eesti arengut 19.sajandi teisel poolel iseloomustab üldine moderniseerimine, industraliseerimine, linnastumine ja rahvusluse tõus, traditsiooniline talupojakultuur hakkab kaduma. Uus passikorraldus (1863) suurendas talupoegade liikumisvabadust, hoogustus väljarändamine Venemaale
kaugus Tallinnast ning Tõrva linna paiknemine valla sees. Valla keskus asub Tõrva linnas. Suurematest teedest läbib valda Valga-Uulu maantee. Rahvastiku tihedus on ~ 8 inimest ruutkilomeetril. Valla territoorium jaotub 14 külaks ja üheks alevikuks: Ala küla, Helme alevik, Holdre küla, Jõgeveste küla, Kalme küla, Kirikuküla küla, Koorküla küla, Kähu küla, Linna küla, Möldre küla, Patküla küla, Pilpa küla, Roobe küla, Taagepera küla. Helme nimi on ajalooürikutesse kirja pandud juba 1329.aastal. Saksa sõna der Helm tähendab raudkübarat või kiivrit. Tol ajal oli Helmes orduloss, mis ehitati 1261.aastal, olles kindlaks "peavarjuks" ordurüütlitele. Võib ainult arvata, et sellest on tuletatud Helme kohanimi. Vanarahva jutu järgi on Helmel veel teinegi saamislugu. Ordulossi vallikraavis niriseb puhtaveeline allikas. Muiste olla selles allikas noor neiu nägu
Kohale tuli vendi pealinnast. Tervitusi saadeti Tallinnast, Viljandist, Pärnust, Narvast ning Sangastest krahv Bergilt. 1960ndatel aastatel vahetati kiriku põrand, tehti uus altarivõre, värviti kirikut seest- ja väljastpoolt. 1972. a kaeti laastukatus eterniidiga. 19971999 sai palvemaja uue välisilme: värviti nii seinad kui ka katus. Värv saadi sõpradelt Soome Laihia ja Norra Byneseti kogudusest. 1998 kinkis AS Roobe Helme kirikule uue altarilaua. 2007. a alguses remonditi põhjalikult altarialust põrandat. 2004.2005. a alustati kirikut ümbritseva aia ümberkujundamist. Harvendati puid, likvideeriti tormikahjustusi. Tarvis on veel pinnast planeerida ja luua tasane haljasala. Kunagisest vennastekoguduse palvemajast on kujunenud Helme kihelkonna peakirik. Kihelkonnas on veel mitu pühakoda. Tõrva linnas asuvas kirik-kammersaalis, endises õigeusu kirikus,
Sellest kombest kasvas välja mardi- ja kadripäeval sandijooksmine ja andamite kogumine. Santi ei tohtinud tühja kotiga minema saata või ukse taha jätta, sest sandil oli suur võim talule ja pererahvale häda ja õnnetust kaela manada. 5.3. Huvitavaid fakte · Esimene talu Eesti-ja Liivimaal osteti pärisomandisse Abja rüütlimõisast 1853 a. · Esimene mõis osteti eestlase poolt 1886 a. Helme kihelkonnas Roobe mõis · 1870 aastaks oli Liivimaal ostetud pärisomandisse 26% taludest (Halliste kihelkonnas 94 %), samas Eestimaal vaid 5,5 % taludest. 5.4. Mulgi kultuuri tutvustamine tänapäeval · Mulgi keele ja kultuuri tund koolides (MKI alates 2009) · Mulgi Külastuskeskuse rajamine (MKI) · Mulgi Laulu-ja Tantsupidu (MKI juuni 2010) esitatud Viljandi Kultuuripärl 2010 kandidaadiks
kui Kärstnas. Mehed ootasid suurt lahingut aga tundus nagu vaenlane oleks põgenenud. Põhja-Eesti oli juba vaenlastest tühi nüüd tuli veel Lõuna-Eesti tühjaks teha neist. Liiguti edasi aga Tõrva ei paistnud kusagilt. Keegi ei saanud enam aru kus nad viibivad. Kui oma maakuulaja mööda sõitis, küsiti kas Tõrva kaugel. Sellepeale naerdi vaid ja öeldi et Tõrva ammu möödas Helme kiriku torngi seljataga. Tõrvaski polnud punaseid enam olla. Marsiti kuni oli jõutud lõunaks Roobe mõisa alla. Seal hakkas pihta juba lahing. Punased olid täitsa paigas omadega ega plaaninud kusagile minna. Partisanid uurisid kas koolipoisid pealetungi taha ehk teha aga kapten ei lubanud. Järgmine kord kui partisanid seda uurisid võetu otsus vastu, et teine rühm läheb pealetungile. Niipea kui vaenlase kuulipilduja vaikis enne uut laadimist pistis Ahas koos oma rühmaga metsa poole jooksu. Kui ta sinna jõudis nägi ta et ainult Kohlapuu oli temaga kaasa jooksnud
kui Kärstnas. Mehed ootasid suurt lahingut aga tundus nagu vaenlane oleks põgenenud. Põhja-Eesti oli juba vaenlastest tühi nüüd tuli veel Lõuna-Eesti tühjaks teha neist. Liiguti edasi aga Tõrva ei paistnud kusagilt. Keegi ei saanud enam aru kus nad viibivad. Kui oma maakuulaja mööda sõitis, küsiti kas Tõrva kaugel. Sellepeale naerdi vaid ja öeldi et Tõrva ammu möödas Helme kiriku torngi seljataga. Tõrvaski polnud punaseid enam olla. Marsiti kuni oli jõutud lõunaks Roobe mõisa alla. Seal hakkas pihta juba lahing. Punased olid täitsa paigas omadega ega plaaninud kusagile minna. Partisanid uurisid kas koolipoisid pealetungi taha ehk teha aga kapten ei lubanud. Järgmine kord kui partisanid seda uurisid võetu otsus vastu, et teine rühm läheb pealetungile. Niipea kui vaenlase kuulipilduja vaikis enne uut laadimist pistis Ahas koos oma rühmaga metsa poole jooksu. Kui ta sinna jõudis nägi ta et ainult Kohlapuu oli temaga kaasa jooksnud
" [1:1:1] 2.2. Esimene aasta nõukogude võimu all 17. juunil 1940. aastal okupeeriti Eesti Punaarmee poolt. Eesti Vabariik likvideeriti ja kehtestati terrorireziim. Rein Sakk meenutab selle aja kohta: ,,Augusti algul lendas üle vene lennuk, mina kui suur poiss teadsin mootori hääle järgi, kas on vene või saksa lennuk. Olime sel momendil keldrile küllaltki lähedal. Mina olin keldris esimesena, sest teadsin, et vene lennukitest lastakse kuulipildujatest tsiviilelanike pihta. Onu Roobe viskas Maia ja Tõnise ka keldrisse ning siis jõudis ka ise varju alla. Kõik jäime terveks ja ellu. Samal ajal aga vene soldatid lasid maha metsa ääres kolm noort eesti külapoissi. Nad olid umbes 18-19 aastased". [Lisa 1:2:2] Selle terroriõhkkonna varjus valmistati ette senisest veelgi põhjalikumaid ,,puhastusi". Praktilised ettevalmistused massirepressioonideks Balti riikides algasid ilmselt 1941. aasta mai esimesel poolel
annaabi.ee 
