samblad, paljud sõnajalaliigid, kauniõielised orhideed. Osa orhideelistest on saprofüüdid e. lagundajad nagu seened ja bakteridki. Pildil on helikoonia õis Taimed Liaani varred Raitlill Ingveri taim Vihmapuu Hiidparasiittaim- Raitlill Maailma suurim õis kuulub taimele nimega raitlill (Rafflesia arnoldii). See parasiit elab tavaliselt Kagu-Aasia metsade ronitaimedel. Raitlille õis on hiiglaslik ja kaalub kuni 7 kg. Selle tugev lõhn meelitab ligi kärbseid, mis on vajalikud taime paljunemiseks. Erinevalt enamikust parasiitsetest taimedest on raitlill ja tema sugulased tavaliselt peitunud peremehe sisse. Neid näeb ainult õitsemise ajal. Raitlille õis võib olla kuni 1-m läbimõõduga Keskkonnaprobleemid Igapäev hävitatakse minutis 40 ha vihmametsa! Vihmametsadel on oluline koht fotosünteesis süsihappegaasi kasutamises
Võsul paiknevad ladvapung ja külgpungad. Ladvapungast kasvab võsu pikemaks ja külgpungadest moodustuvad külgharud. Mõnedel taimedel on lisaks juurtele ka risoom ehk maa-alune võsu. Vett ja toitaineid hangivad õistaimed juurtega. Need on olulised ka taime kinnitumisel pinnasesse. Õistaime juure ehitus Juur on enamasti maasisene organ. Taim kinnitub juurtega pinnasesse ning hangib sealt vett ja mineraalaineid. Mõnedel liikidel on juur ka varuainete säilituspaigaks või paljunemiseks. Ronitaimedel on maapealsed juured, mis pakuvad varrele tuge ja aitavad tal kinnituda. Ühe taime kõik juured moodustavad juurestiku. Eristatakse sammas- ja narmasjuurestikku. Seemne idanemisel areneb esmalt idujuur, millest hiljem kujuneb peajuur. Peajuurest kasvavad külgjuured, mis võivad omakorda haruneda. Paljudel mitmeaastastel taimedel leidub ka lisajuuri. Lisajuured sarnanevad oma ülesannetelt ja ehituselt teiste juurtega, kuid erinevad tekkekoha poolest need kasvavad vartest või lehtedest
tekkida pungad, millest arenevad maapealsed võsud. Juure ülesanded : *Taime kinnitamine mulda *Vee ja selles lahustunud ainete vastuvõtmine ning edasijuhtimine taime maapealsetesse osadesse *Juur talitab ka orgaaniliste ainete sünteeesi organina *Juur võib ka muutuda varuainete säilituspaigaks *Juurte abil võib toimuda ka taimede paljunemine *Mõnede taimede juured on muutunud maapealseteks organiteks mis võtavad osa ka fotosünteesist või aitavad omastada hapnikku(hingamisjuured) *Ronitaimedel on maapealsed juured abiks tugedele või teistele taimedele kinnitumisel Juurte liigitus: Seemne idanemisel areneb esmalt idujuur, millest hiljem kujuneb peajuur. Peajuurest kasvavad külgjuured, mis võivad omakorda haruneda. Külgjuured tekivad endogeenselt (organismis endas tekkiv v. tekkinud, seestpoolt pärinev, sisemistest põhjustest tingitud). Paljudel mitmeaastastel taimedel leidub ka lisajuuri e adventiivjuuri. Lisajuured
*Mugulsibul- soomustega kaetud, tugevasti paksenenud maa-alune lühivõsu , mis täidab säilitusorgani ülesannet . Erinevalt sibulast ei paikne säilituskude mitte soomustes vaid jämenenud varres. Nt krookus, gladiool *Sibul-maa-alune lühivõrse . see koosneb lühikesest varreosast -sibulakannast ja selle külge tihedalt kinnitunud sibulasoomuseist. Viimased on lehed ,millesse kogunevad säilitusained. *Köitraod ehk väänlad-varre külgharust tekkinud kinnitusorgan-köitraag-ronitaimedel. nt viinapuul,kõrvitsal,kurgil. *Astlad- Astlad kaitsevad taimi loomade vastu , kes muidu sööksid nende leht . Astlad tekivad kas varre lõhivõsust või lehtedest. Võsuastelde tunnuseks on , et nad kasvavad välja lehtede kaenlast. *Ogad !- torkavad moodustised kibuvitsade, vaarikate jm vartel. Ogad ei ole metamorfoseerunud varred, vaid
annaabi.ee 
