Sel päeval kehtisid mitmesugused töökeelud : ei tohtinud võrku kududa, kedrata(see pidi panema lammaste pead ringi käima),nõeluda,õmmelda,tuba pühkida jm. Võis punuda suka ja pastla paelu ning oli soovitav kammida ja lõigata juukseid. Liulaskmine on läbi aegade püsinud populaarsena . Pikk liug om hea õnne näitaja.Kel teistest paremini läheb,sel veab elus paremini. Vastlapäeva tähistamisel on juba aastakümneid tavaks suusa-ja kelgusõit (üksikult ja ,,rongina" ), uisukarnevalid ,jalaliug,hokivõistlused.Hea õnne nimel läksid liugu laskma nii vanad kui ka noored.Oluliseks peeti ,et liumäel käisid ka perenaised. Liugumiseks kasutati rege,kelku,puuhalgu,pütikaant,seaküna,labidat,pinki,vanasõela,kuuseoksi,Et lina kasvaks veelgi pikem,pandi linapeo kuuehõlma ja linaseemne kotti istme alla.Vastlalaule on palju ja erinevaid.Vastlalaulud on nimelt liulaulud,pooleldi hüüded: Lina liuga,pikka kiudu!
kallur-, külmutus-, eri-) ja reisivagunid, sh restoran-, salong-, posti- ja pakivagunid. - Iseliikuvad ehk mootorvagunid (nt diisel- või elektrirongi (DMU, EMU) juhtvagunid, rööbasbussid). Rong (kauba- ja reisirongid) – kokkuhaagitud (ja ettenähtud korras signaalidega tähistatud) raudteeveeremi üksus, mis koosneb vagunitest ja ühest või mitmes vedurist ja mootorvagunist. Rongina käsitatakse ka jaamavahele saadetavate nähtavate rongisignaalidega tähistatud üksikvedurit, mootorvagunit, röönasbussi, mittemahatõstetavat dresiini ja muud iseliikuvat eriveeremit, juhtratastega eriveeremit või veovahendit. - Kauba-reisirong- kauba- ja reisivagunitest koostatud rong kaupade ja reisijate veoks. - Külmutusrong – külmutusvagunitest koostatud rong.
raudteekraanad jms). · Raudteeliikluses on keelatud kasutada Eesti või muu riigi registris registreerimata raudteeveeremit. Välisriigis registreeritud raudteeveeremit võivad Eestis tegutsevad raudtee- ettevõtjad raudteeveoteenuse osutamisel kasutada vastavalt rahvusvahelistele kokkulepetele. i. Rong: Kokkuhaagitud (ja ettenähtud korras signaalidega tähistatud) raudteeveeremi üksus, mis koosneb vagunitest ja ühest või mitmest vedurist või mootorvagunist. Rongina käsitatakse ka jaamavahele saadetavat üksikvedurit, mootorvagunit, rööbasbussi, mittemahatõstetavat dresiini ja teeremondimasinat. Rongi, mis on ette nähtud raudteehoiutöödeks, nimetatakse majandusrongiks. ii. Vedur: jõuallikaga varustatud raudteeveerem, mida kasutatakse rongide vedamiseks ja manöövrite teostamiseks. iii. Vagun: hopper, kinnine vagun, bituumentsistern, platvormvagun, bensiintsistern, metallkerega poolvagun, autoplatvorm, eriotstarbeline reisivagun iv
juhuga, mil endainduktsioon puudub. Tulemus näitab, et sädet tekitav pinge on (vähemasti osaliselt) põhjustatud voolu katkestamisest poolis. Vool raudsüdamikuga pooli sisaldavas ahelas käitub nagu raske raudteerong. Sellist rongi ei saa hetkeliselt liikuma panna ega ka järsult peatada. Palju kuuldud kurvad lood õnnetustest raudteeületuskohtadel ongi ju õigupoolest selle tagajärg, et rasket rongi pole võimalik hetkeliselt seisma jätta. Kuid miks vool mõnes ahelas käitub raske rongina, mõnes aga mitte? Millal esineb endainduktsioon? Ka nendele küsimustele annab vastuse äsja korraldatud katse. Endainduktsiooni tekkimiseks peab voolugakaasnema tugev magnetväli, mis suudab samas mõjutada ka voolu ennast. Täpsemalt öeldes peab vool vaadeldavas juhtmesüsteemis tekitama suure magnetvoo, sest just magnetvoo muutumine kutsub esile induktsiooni elektromotoorjõu. Raudsüdamikuga juhtmepooli korral on magnetvoog oluliselt suurem kui tühjas poolis. NB
Koobastes Koopad olid suured. Kabrevitsi juhatas meid ühe eriti suure koopaava juurde. "Me läheme nüüd esivanemate kaugete aegade tagusesse elamisasemesse. Seal all on väga jahe, aga sinna ei pääsenud kiskjad ja märg ligi. Lähme aeglaselt ja ettevaatlikult alla. Mina ees, Andres, Jasmiin ja Jastiin kõige lõpus. Nii, eks asume siis teele. "Aaa! Ettevaatust tillukeste allikatega! Need asuvad kivide all ja vahel. Nii, et hoiduge sisse kukkumast!" ütles Kabrevitsi ja me asusime aeglase rongina teele. Alguses oli koobas valge, aga varsti muutus nii pimedaks, et tõrvikud olid seintele kinnitatud. Kabrevitsi ja Jastiin võtsid mõlemad tõrvikud. Sammusime aeglaselt ja ettevaatlikult edasi. Me nägime koopa seintel ilusaid maalinguid ja me Andresega peatusime, et neid pildistada. Me läksime kiiresti teistele järgi. Varsti jõudsime trepini, mille alt paistis väike saal või tuba. Trepist alla läksid ühed noored. Naine ja mees. "Helen! Ettevaatust, et sa ei kuku
106 Õpetajaraamat Mäng. Kuhu sõidame? Lapsed saavad õpetajalt "piletid", kuhu on kirjutatud tekstis esinenud kohanimed. Õpetaja kontrollib, kas laps teab, missugune linn tema piletil on. Seejärel mängib õpetaja bussijuhti või rongijuhti ja hüüab: Rong sõidab Pärnusse. Kellel on pilet Pärnusse, tulge rongi peale! Buss sõidab Narva. Kellel on pilet Narva, tulge bussi peale. Lapsed joonduvad "rongina" õpetaja järel ja korrates Me sõidame Pärnusse liigutakse õpetaja näidatud kohta. Õpetaja paneb grupi juurest lahkudes laste juurde seinale sildi selle nimega, kuhu lapsed sõitsid, ja kutsub sõitma järgmist gruppi. 107 Õpetajaraamat TÖÖLEHT 19. LIIKLUS Kuulamine Isa sõidab rongiga, autoga jne. Ema sõidab trolliga jne. Mina sõidan rongiga jne.
annaabi.ee 
