motiiv, väga palju kasutati kreeka nõudel. Vaasivormid: Amfora kõrge, kahe käepidemega (savi)nõu, laia jala ja kitsa kaelaga. Veini hoidmiseks. Krateer laia avaga ja kahe sangaga nõu, veini segamiseks. Hüdria kolme käepidemega veenõu Küüliks kylix lai, madal, jala ning kahe sangaga jooginõu. Geomeetrilises stiilis vaas punased savist vaasid kaunistati musta siksakkidest, meandrist, rombidest, skemaatilistest figuuridest jm. koosneva dekooriga. Mustafiguuriline vaasimaal figuurid maliti musta värviga helepunasele savipinnale, heledamad pinnad saavutati kraapimisega. Punasefiguuilised vaasid - foon värviti mustaks, figuurid jäid heledaks ning detailid maaliti peene pintsliga peale Bütsants -Bütsantsi kapiteelid kaks üksteise peal asetsevate, ülalt laienevate tahkudega kapiteelid, mida katavad reljeefsed taimemustrid ning loomakujutised.
tordeeringuga ning lamedaid otsi reljeefsete siksaksete soontega. Perioodi lõpust pärinevad esimesed sadulotstega kaelavõrud. KÄEVÕRUD Keskmisel rauaajal on kantud pronksist ja hõbedast käevõrusid, mille eeskujud pärinevad peamiselt balti aladelt. Rohkesti on leitud jämenevate otstega võrusid. Need on kuusnurkse, teravovaalse, trapetsi- või rombikujulise ristlõikega ja sageli kaunistatud. Ornament jaotub üldiselt tahkude kaupa ja koosneb peamiselt ringidest, lipsukestest, rombidest või kolmnurkadest. Iseloomulikud on motiivide vööndid ja kokkujooksvad read, tihti esineb siksakki. Mõnikord on käevõrude otstes pikirenn. Teine enamlevinud tüüp on kolmnurkse ristlõikega massiivsed keskharja ja äärerantidega võrud. Need on sageli hõbedast. Osa neist on kaunistatud ringide, poolringide ja täketega. Kasutati ka spiraalvõrusid ja laiemaid õhukesi lameda, lamekumera või pikiharjaga käevõrusid. Need on otstelt, harvem kogu pinnalt
Pitsi kudumise ajal sisseveetud kontuurniit oli kas tumesinine ja punane villane või helesinine linane lõng. Kraed (vahel ka varruka värvleid) kaunistati tumedakoloriidilise villase tikandiga. Tikkimisel kasutati hästi peeniket tumesinist, punast ja rohelist heiet. Kraekirjades valitseb madalpistes stiliseeritud taimeaineline ornament, mille iseärasuseks on sirged jooned. Ornamenti ääristavad tihedalt pinda katvatest siksakkidest, ruutudest või rombidest koosnevad äärekirjad. Keskkirjades domineerivad ristide ja harkide kõrval taimelised motiivid. Iseloomulik on tikandi tihedus, nii et katmata linast pinda peaaegu ei esine ja muster krae otsas mõjub ühtlase värvilaiguna. Ornamendi esiletõstmiseks ja läikefekti saavutamiseks on sellele asetatud kindla süsteemi järgi litrid: äärekirjade juures asetsevad väikesed litrid tihedate ridadena, keskkirjal motiivide kontuure järgivana või hõreda raena
Teaduskeskus on seostatud futuristliku nägemusega. Algses eskiisiis oli kolm kuplit, aga masu tõttu tuli seda muuta ja järgi jäi poolteist kuplit, mõeldi isegi panna Raadile plekk-angaar püsti, kuid arhitektid soovisid projekti võimalikult palju päästa. Kuplid, mis on keskuse üks tähtsamaid osi on kaetud pikkade alumiiniumpaneelidega, mis asetsevad nii nagu sidrunit lahti lõigates viiludena. Valtsimismasinaga tõmmati need omavahel kokku. Kera on titaantsingist, koosneb rombidest. Pool kerast on betoonist, nagu kauss, mis toetub kolmele jalale. Betoonkausi peale on tehtud metallist kaared ja selle peale laudisega aluspind, mille peal on rullmaterjal ja lõpuks rombikujulised paneelid. Vahel on soojustusvill ja viimistletud on seest kipsiga. Kupli osa kannavad liipuitkaared, keskel on surverõngas. Samamoodi on ka ehitatud poolkuppel. Krundil kus keskus asub oli üks olulisemaid tegureid vana nahavabrik. Maa alla tuli kelder, olemasolevad vundamendid olid
annaabi.ee 
