palju, seoses tema ema, Maris Lendiga, kes oli mu õdede flöödi õpetaja mingi me esinesime samuti koos, kui ma mängisin kannelt, õde flööti, Andrease õde saatis klaveril ning Andreas mängis tsellot. Ruum, kus kontsert toimus oli üsna tavapäratu, sest tegemist oli tsaariaegses stiilis ruumiga, kuhu olid toodud toolid. Saali mõõtmete kohta, oli toole ning kuulajaid palju, mis tingis ka lämbuse ja õhu nuppuse. Sellegi poolest oli tegu head klassikute/romantistide teostega, kelle loomingu kuulamine lõõgastas pärast rasket koolinädalat.
peenmaalitehnika · Maastikumaalijatest kuulsaim JOACHIM PATINIR ( 1480-1524). maalis vägevaid metsi ja fantastilisi kaljusid. Maastiku ruumilise sügavuse saavutamiseks kasutas õhuperspektiivi võtteid. Tema pilt jaguneb kolmeks vööndiks : esimene neist on pruunikas, teine roheline ja kolmas helesinine. Vööndid üksteisest eraldatud järsult ja ebaloomulikult. (J. Patinir ,, Püha Hieronymus maastikus") · Romantistide eeskujuks olid itaalia kõrgrenessanssi või manerismi teosed. Võtsid üle itaalia kunstile omase vormi , temaatika. PIETER BRUEGHEL vanem (1528 kuni 1530-1596 ) õpetliku , moraliseeriva sisu ja peenmaalitehnikaga olustikumaalija. Maalide peategelasteks on tal lihtsad talupojad, kedata kujutab ilustamata, kuid nende elujõudu imetledes. Hilisemates töödes jõudis ta pessimistliku ja traagilise maailmakäsitluseni
aastal Ida-Prantsusmaal väikeses Besanconi linnas.Victori isa teenis kindralina Napoleoni armees ja poiss reisis juba lapsepõlves palju.Peagi läksid vanemad lahku ja 1812.aastast alates elas Victor Hugo ema juures Pariisis.Pärast lühiajalist õppimist Pariisi polütehnilises koolis hakkas ta 20 aasta vanusena saama Louis XVII käest luuletajapalka. Aastal 1832.ilmus victor Hugo esimene proosateos ,,Islandi Han".Detsembrid 1827 avaldas Hugo näidendi ,,Cromwell",millega muutus ,,romantistide"juhiks ja ,,klassitsistide"vaenlaseks.kahe vihase leeri kokkupõrget-mis lõppes ,,romantikute"võiduga-Hugi näidendi ,,Hernani"(1830)esietendusel mäletab kirjanduslugu siiani.Aasta hiljem tegi Hugo juba suuri tegusid proosa vallas-ilmus romaan ,,Jumalaema kirik Pariisis". Alates 1855.aastast elas Hugo Guernsey saarel La Manche`i väians,kus veetis oma loominguliselt kõige viljakama perioodi.Muuhulgas kirjutas ta siis romaanid ,,Hüljatud"(1862) ja ,,Inimene,kes naerab"(1869).Hugo suri 22
kriitiliseks realismiks. Realism arenes kõige intensiivsemalt Prantsusmaal (Stendhal, Balzac, Flaubert), Inglismaal (Dickens, õed Brontëd) ja Venemaal (Tolstoi, Dostojevski). STENDHAL (17831842) (kodanikunimi Marie-Henry Beyle) Stendhal oli esimene kirjanik Euroopas, keda peeti realistiks seda küll alles 20.sajandil. Kirjaniku eluajal ei olnud realismi kui kirjandusvoolu mõistet veel olemas, oli vaid klassitsism ja romantism. Stendhal asus romantistide poolele. Stendhali peamine nõue kirjandusele oli kaasaegsus. Tema tähtsaim teos on ,,Punane ja must" (1831), alapealkiri on ,,XIX sajandi kroonika". Motoks on TÕTT, KARMI TÕTT! Valgustajate eeskuju järgides samastas Stendhal oma romaani peegliga, millega liigutakse teel. Peegel näitab tegelikkust palju täielikumalt. Peegel muutub maagiliseks, näidates seda, mida varem ei märgatud. Ta ei kujuta lihtsalt ajastu nähtusi, vaid uurib ka nende põhjusi ja tagajärgi
Jannsen alustas eestikeelse isamaaluulega 1960 ,,Eesti laulik": saksa isamaaluule mugandus, saksa naaberriikide nimed on asendatud Eesti omadega. Vahva traditsioon. Geograafia on tähtis (piirid, kust jooksevad jne). Veske ,,Kodumaa" 1970ndatel oli kõige selgemine riigipiirid paika pannud (kas tunned maad, mis Peipsi järvest...). Poeetilises vormis piirileping. Laulus on veel tähtis põlvkondlik järjepidavus. Ilusa looduse kaudu näidatakse kodumaad, esteetika loodus (tüüpiline romantistide võte). Üldjuhul ollakse j ´kuskil kõrgemal sealt siis vaadeldakse selle maa ilu. Kodu ja kodumaa kujund. KV: geograafia, looduse ülistamine, võõrsil oleku, võõrsilt tagasituleku teema. Ärkamisaja luule: rahvuslikkus, paatoslik, ülev stiil, tekstid loovad elukaugeid abstraktseid pilte. Kliseed (lillerikkad aasad, vulisevad allikad). Harmooniline selline (noh, looduse ülistamine). Elukauge luule idealiseerib maailma. Teemad: 1) patriootlik isamaaluule 2)
suuremalt jaolt maha range riikliku tsensuuri abil, mis oli isegi karmim kui Preisimaal. Veel tükk aega pärast liberaalse Aleksander III troonile astumist valitsenud politseiriigi mentaliteet sandistas uut dramaturgiat, lükates oluliste uute näidendite lavaletuleku mitme aasta võrra edasi. Üksnes Nikolai I üllatav isiklik poolehoid kindlustas Gogoli komöödia ,,Revident" lavastamise. Kära lavastuse ümber paisus Peterburis niisama suureks kui ,,Hernani" tekitatud furoor Prantsusmaal (romantistide ja klassitsistide kokkupõrge), nii et Gogol pidas vajalikuks riigist lahkuda ega tulnud tagasi enne 1848. aastat. Selle näidendi pärast ja Aleksanrd Gribojedovi komöödiaga ,,Häda mõistuse pärast" omandas vene teater tigeda, mõnikord isegi groteskse ja põhiolemuselt poliitilise satiirilisuse, mis oma jõulisuse ja mürgise huumoriga ületas kaugelt kõik mujal Euroopas kirjutatu. Uut laadi olustikudraama heaks näiteks oli 1850. aastatel Turgenevi
annaabi.ee 
