Paavst kuulutab ristisõja välja. Läti Hendrik teeb kogu sõjakäigu kaasa (1208- 27) Kroonika kujutab ühelt poolt eestlaste muistset paganausku, teiselt poolt kristlikku elulaadi kahe usundi kokkupõrge. Eestlaste kangelaslikkus väga siit välja ei paista. Kujutatakse neid brutaalsete paganatena. See ongi kroonika väärtus ehedad kujutused vanade eestlaste uskumustest. Seda perioodi ( vabadusvõitlust ) romantiseerib 19 sajandi kirjandus. Rüütlile oli kõige olulisem au. 2. Liivimaa vanem riimkroonika Kujunenud keskaegse rüütliluule eeskujul. Kujutab tegevust alates 1920 aastast. Kirjutatud kesksaksa murdes. Mõne aja eest eesti keelde tõlgitud otsetõlkena, eesmärgiga mitte edasi anda riimi, vaid sisu. Autor pole teada. 3. Liivimaa noorem riimkroonika Autor: Hoeneke Selle algtekst ei ole säilinud, vaid teatakse hilisemate proosajutustuste kaudu.
rollide (maskide), mida naised oma igapäevaelus kannavad. Pride toob oma analüüsis välja ka Pariisi ümberehitamise mõju kunstnikkonnale ning kirjutab sellest, kuidas nii Baudelaire’i tekstides kui ka Manet’ maalil avaldub kunstniku roll flaneurina. Flaneur’i kujund on samuti pärit Baudelaire’lt, kes oma teoses ‘’Moodsa elu kunstnik’' kirjeldab kunstniku positsiooni kaasaegses kiirelt muutuvas ühiskonnas. Baudelaire romantiseerib kuvandit kunstnikust kui moderniseerumisprotsessis aktiivselt osalevast kuid samas alati jälgija positsioonile jäävast detektiivist. Nii näeb ta ka pildi vasakus servas poolenisti pildilt väljajäävat narri kui kujundit poeedist/kunstnikust. Viimaks pakub Pride, et Manet’ maal võib olla ka vihje Surmatantsu allegooriale moodsa ühiskonna kontekstis. Maskiballidel võisid põhimõtteliselt osaleda kõik, kes endale pileti soetada
Cooper võttis Scotti endale eeskujuks. Cooper oli keerulisem kui Scott sest tal oli piibellik mastaap. On räägitud et ,,Hirveküti" esimesed leheküljed kujutavad jumalikku hingust saavad maad. Maastik tundub piibellikult puutumatu. Tema probleem oli see kuidas Ameerika ära rikuti. Nt ,,Pioneerides" on see probleem. Ta kirjutas oma teosed segiläbi. Tema diapasoon oli 50 aastat, st tal oli võimalik kasutada inimesi kes asju mäletasid. Ta romantiseerib selle läbi seikluste jne. Ei tohi olla igav olmekirjeldus. Seesama Cooper ja ka Scott on Balzacile suureks eeskujuks. Euroopa realismi tekke juures peaks nimetama Balzaci. (saatesõna läbi lugeda!) ta oli juba 20ndate lõpul kirjanik kelle teoseid loeti. Sajandi lõpul ütles Wilde et kui keegi tahab teada saada Prantsuse ajaloo kohta peaks Balzaci lugema. Tema lood olid mõnel määral romantiseeritud, ja mitte üdini realistlikud.
Valikud, mida tehti romantilises kirjanduses, on paljuski säilinud ka realismis. Kogu Eestimaa kubermangus talurahva rahulolematus aset tõesti leidis, nt 1840ndatel toimus Pühajärve sõda. Vilde on suureks kirjutanud Mahtra mässu. „Mahtra sõja“ pealkiri pole tagasihoidlik – rahutustest võttis osa u 800 inimest (siiski rohkem kui varasemate sajandi mässudes), aga päris sõjaks seda nimetada ei saa, sest sõda on riikidevaheline konflikt. Sõjatermin romantiseerib sündmust, annab suurema tähendusliku sisu, õilistab seda, lisab paatosliku nüansi. Mis olid rahutuste põhjused? Vilde läheneb kogu materjalile teaduslikult. Ta soovib välja uurida, mis viib talupojad mässuni. Põhjuste väljatoomiseks teeb Vilde vaateid kaugesse minevikku. Tema arusaama järgi muutus elu Eestimaal pärast seda, kui Põhjasõja järel said Eestimaa valitsejateks venelased, kes suruvad eestlastele peale oma feodaalse majandussüsteemi – maa kuulub aadlikele