elus pisut sotsiaalsete vastuolude mõistmist ning lõi ehk liigseid illusioone. Oma kooliteed alustas ta 9-aastaselt Pataste mõisa Saare-Vanamõisa saksakeelses erakoolis. Peale seda õppis Tartus Hoffmanni Erakoolis ja aastail 1880-1884 Tartu Kõrgemas Tütarlastekoolis, mille lõpetas koduõpetaja diplomiga. Tartu Kõrgemas Tütarlastekoolis etendas positiivset osa saksa kirjanduse kursus, mis koondas tähelepanu klassikale ja varasemaile romantikuile. Enda tähtsaima mõjutaja H. Heine ,, Laulude raamatu" juurde aga jõudis Haava väljaspool kooliprogrammi, muusika vahendusel. Pärast kooli lõpetamist otsis Haava kontakti Tartu rahvuslike ringkondadega. ,, Postimehe" toimetaja K. A. Hermanni laulukooris ja tema majas liikuvas seltskonnas tutvus ta muusikaandelise teoloogiateaduskonna üliõpilase Jaan Lellepiga. Vastastikusest kiindumusest puhkenud tunded ajendasid 1885-1886 Haava kirjutama armastuslaule. Need tunded
lõpplahenduseni romaanis "Preeria". Romaane ühendab üks kangelane jahimees Natty Bumppo Nahksukk; ta esineb ka nimede all Pikk Karabiiner, Haukasilm, Rajaleidja, Hirvekütt. Natty Bumppo on ideaalne kangelane. Positiivsed kangelased on ka indiaanlased Tsingatsguk, Unkas ja mõned teised. Cooper suhtub indiaanlastesse erapoolikult ning idealiseerib neid, tema indiaanlastekäsitlus on romantiline. Ta hindas romantikuile omaselt kõrgelt loodust ning lihtsaid, õpetamata, looduslähedasi inimesi. Primitiivse looduslähedase elu hindamine oli romantikuile ideaal, mille poole püüelda Veel häid romantismi näiteid: Walter Scott (1771-1832) ,,Ivanhoe" Victor Hugo (1802-1885) ,,Hüljatud" Alexandre Dumas (1802-1870) ,,Kolm musketäri" Aleksandr Puskin (1799-1837) luule ja romaanid Edgar Allan Poe (1809-1849) novellid
Mendelssohn sai parima koduse kasvatuse; eraõpetajate juhendamisel õppis ta nii üldaineid, klaveri- ja viiulimängu ning teooriat. Zelter(õpetaja) õhutas ka Mendelssohni sügavat huvi ja kiindumust Bachi muusika vastu. 9-aastaselt debüteeris ta pianisti ning 13-selt dirigendina. 1820-30-ndail aastail Mendelssohn reisis palju Itaalias, Sveitsis, Prantsusmaal, Sotimaal, Inglismaal, kus pälvis tähelepanu nii pianisti, helilooja kui dirigendina. Reisimuljed kajastusid romantikuile tüüpiliselt ka tema loomingus (Itaalia- ja Soti- sümfoonia, Veneetsia gondlilaulud) Aastast 1835 kuni surmani elas ja töötas ta peamiselt Leipzigis; õpetas Konservatooriumis, juhatas Gewandhausis kontserte, propageerides varasemat ja kaasaaegset muusikat. 1847.a. kevadel suri tema armastatud õde Fanny vapustusest toibumata lahkus ka Mendelssohn (38-aastaselt!) sama aasta sügisel (insult). Erilise populaarsuse, nii helilooja kui oreli-ja klaverivirtuoosina ning dirigendina
Haava aastail 1880-1881 tütarlapse tol ajal võimaliku hariduse ülemmäära. Kuid koos hariduse viljadega vahendas kool ka valitsevate ideoloogiat. Vaiksesse maalapsesse jättis oma jälje religioossuse ja leplikkuse sisendus. Kooli saksameelsus lõikas läbi sidemed Tartu elava rahvusliku liikumisega, ent isa mõju hoidis tütres alles passiivse vastupanu ümberrahvustamisele. Positiivset osa Haava arengus etendas saksa kirjanduse kursus, mis koondas tähelepanu klassikale ja varasemaile romantikuile. Enda tähtsaima mõjutaja H. Heine ,, Laulude raamatu" juurde aga jõudis Haava väljaspool kooliprogrammi, muusika vahendusel.Loomingulise tee algus. Pärast kooli lõpetamist otsis Haava kontakti Tartu rahvuslike ringkondadega. ,, Postimehe" toimetaja K. A. Hermanni laulukooris ja tema majas liikuvas seltskonnas tutvus ta muusikaandeliseteoloogiateaduskonna üliõpilase Jaan Lellepiga. Vastastikusest kiindumusest puhkenud tunded ajendasid 1885-1886 Haava kirjutama armastuslaule
See-eest on wessellikult vaimukad tema mitmesugused epigrammid, juhuluuletised ja seotud kõnes kirjutatud koomilised lühijutud, millel on jäädav koht taani kirjanduses. Esiromantika Sajandi lõpupoole teine tähtsam kirjanik on Johannes Ewald (1743-81). Ta lõi taani esimese kõrgeväärtusliku ilmaliku kunstlüürika. Ewald ei sobinud õieti oma lüürilise loomu ja romantikale lähenevate harrastustega (tundeline ja musikaalne meel) sellesse tulusast ja praktilisest huvitatud ajajärku. Romantikuile sai tähtsaks tema esimesed katsed käsitleda kunstluules Taani minevikuaineid kahes rahvuslikel motiividel loodud töös: sidumatus kõnes kirjutatud draama ,,Rolf Krage" (1770) ja taani esimeses blankvärssides kirjutatud draama ,,Balderi surm" (1775). Tema kõige esimene suurem luuleteos oli piibliaineline värssdraama ,,Aadam ja Eeva" (1769). Ewaldi parim töö on ta haruldaselt meloodiliste laulupartiidega
mõistavad luulevõime all inimese hinge kõrgeimat tippu mittemaise valguse säras. Saksa romantikuid vaimustasid enne teisi maid fantastika, huvi keskaja ja gootika vastu. Romantikud ei mõista tegelikkust vaehditus, konkreetses mitemekesisuses, vaid neile on tähtsad ainult need momendid, mis on seotud tunnetega, milles piiratus puutub kokku otsatuga. Romantiline kunst tahab olla sügavama elu ekstrakt. Kunst ja elu on romantikuile ühevõrra väärtuslikud kui kõrgemate, intuitiivsete läbielatavate väärtuste kandjad. Kõige tähtsam on läbielamine.Romantika keskne tuum: läbielamine, elamus, mitte selle saadus. Tuli, leek, mitte soojus, mitte toit, mis tulel keedetakse. Müstiline läbielamine, mitte religioon. Luuletamine, mitte värss. Armastus, mitte abielu. Voolav sisu, mitte tardunud vorm. Tegemist on ebatavalise pakitsusega hinges, mis veel kindlat kuju pole võtnud. See on ebamäärane
annaabi.ee 
