Provance'ist levib see naabermaadesse. Põhja- Prantsusmaal areneb luule ja eepika. Selle loojaid ning ettekandjaid nim truväärideks. Nende luule on demokraatlikum, sest esineb ka teiste seisuste laule. Itaalias annab trubaduuride luule eekuju lembelüürikas nn uue, maheda stiili tekkimiseks. Trubaduuride lüürika hääbub 13. sajandi sõjakeerises. Trubaduuride lüürika on eelkäijaks renessansi luulele, mille nimekamad vilelejaid on Petrarca, Shakespeare ja Ronsard. Romaanizanr Ka romaanizanris on juhtivaks prantslased. Ideelikult sarnaneb romaan lüürikale ja selle on valitsevaks lembeteema. Lembelood on põimundu fantastiliste seiklsutega, mis küünivad muinasjutulisse ebatõelusse. Rüütli sangariteguse ajendiks on daami teenimine ja isikliku kuulsuse taotlemine, patriootiline tegur puudub. Erinevalt kangelaslauludest omistatakse palju tähelepanu rüütli tunnetele ning elamustele, peatutakse tegelaste välisportreedel ja kirjeldatakse olustikku.
seltskonnaelu üks väheseid salvestusi. Sherwood Andersoniga algab Ameerika moodne kirjandus. Anderson on kirjutanud novelle, nt ,,Muna". Tema I õpilane oli Hemingway. Algul oli Hemingway Andersonist hämmeldunud, aga kui ta kirjutas kehvemaid teoseid, siis Hemingway parodeeris teda, nt ,,Kevadised vood", mis näitab, kui primitiivne oli Andersoni teos. Õpikust: Romaaniuuendused 20.saj. Modernistlik romaan Romaanizanris ilmnesid uuendused aeglasemalt kui luule. Modernistlik romaan omandas oma piirjooned ligilähedaselt 1920ndatel. Modernismi esmased tunnused olid vormieksperimendid: uskumus, et romaani vorm ehk struktuur ja keel pole passiivsed ega välised, vaid et romaani tervikkujundi saavutamiseks on nad niisama olulised kui teose sisu. Püüeldi vormi ja keele poole, mis annaks täiuslikult edasi ja võimendaks teose sisu. · Loobuti kirjavahemärkidest, et anda vahetult edasi alateadvust
ka peategelase autorilähedasem tõlgendus on võimalik. Kui varem eesti ainest on väga minimaalselt, siis Rooma päevikus hakkab seda kergelt sisse imbuma selle läbi, et peategelane on 18. sajandi mees, kes on pärit Eestist. päevikuvorm - kinnistunud zanr. 1. november 2010 Ristikivi tähendus on kirjandusloos vähemalt kolmesugune: 1) ühelt poolt osutub olema senise romaanitraditsiooni mõjukas ja veenev jätkaja 2) eesti modernismi algataja romaanizanris 3) ajaloolise romaani oluline uuendaja võib öelda, et sellist ajaloolist romaani 60- 70ndatel on varem, aga pole väga tüüpiline eesti kirjanduse jaoks "Inimese teekond" 1972 Kirjutamise ja ilmumise aja vahel on nihe. Protsessi seisukohalt on see ka tähenduslik: me näeme, kuidas 40-50ndatel tekstid esindavad mingil moel hiiliva modernismi tulekut eesti luulesse. See on v-o tasakaalustatum kui "Hingede öö", aga modernistlik äratõuge siin peab olema Eliot
Võib-olla ka üks väheseid romaane, mille puhul võib sisse lugeda poliitilist allegooriat. ,,Rooma päevik" tegevus toimub peaasjalikult Roomas, kuid samas tundub, et Ristikivi liigub nii ajas kui ka ruumis lugejale lähemale, kui võrrelda varasemate teostega. ,,Rooma päevikud" lõppeb poole sõna pealt. Ristikivi roll Eesti kirjanduses on väga oluline, on klassikalise romaani kirjutamise jätkaja. Ta on Eesti modernismi algataja romaanizanris. Ka ajaloolise romaani oluline uuendaja. Kui üldhinnangut anda, siis võiks seda nimetada anglo-saksi taustaga modernismiks hüplemist pole, sisaldab vabavärssi. 13.Loeng Gert Helbemäe · 1960 Ohvrilaev Ta sattus pärast sõda Inglismaale ja oli sealsete eestlaste kultuurihing kuni surmani. Ta on Inglismaal tegnutsenud Eesti kirjanikest kõige olulisem. Jaan Krossi Tallinna temaatika vormija oli Helbemäe. Me rõhutame Helbemäed kui psühholoogilise romaani meistrit