20. Rollistruktuur. Ametlik rollistruktuur. 6 7 20. 1. Milliseid ametlikke positsioone ja rolle igaüks pereliikmetest täidab? Kirjeldage, kuidas iga pereliige neid ametlikke rolle esitab. 20. 2. Kas need rollid on aktsepteeritavad ja kooskõlas pereliikmete ootustega? Teisisõnu, kas eksisteerib rollipingeid või rollikonflikte? 20. 3. Kui kompetentsena pereliikmed tunnevad end vastavate rollide esitamisel? 20. 4. Kas vajaduse korral esineb rollide paindlikkust? Mitteametlik rollistruktuur. 20. 5. Millised mitteametlikud või varjatud rollid perekonnas eksisteerivad? Kes neid mängib ja kui sageli või järjepidevalt neid esitatakse? Kas pereliikmed mängivad varjatult rolle, mis erinevad rollidest, mida nõuab nende positsioon perekonnas? 20. 6
20. Rollistruktuur. Ametlik rollistruktuur. 20. 1. Milliseid ametlikke positsioone ja rolle igaüks pereliikmetest täidab? Kirjeldage, kuidas iga pereliige neid ametlikke rolle esitab. 6 7 20. 2. Kas need rollid on aktsepteeritavad ja kooskõlas pereliikmete ootustega? Teisisõnu, kas eksisteerib rollipingeid või rollikonflikte? 20. 3. Kui kompetentsena pereliikmed tunnevad end vastavate rollide esitamisel? 20. 4. Kas vajaduse korral esineb rollide paindlikkust? Mitteametlik rollistruktuur. 20. 5. Millised mitteametlikud või varjatud rollid perekonnas eksisteerivad? Kes neid mängib ja kui sageli või järjepidevalt neid esitatakse? Kas pereliikmed mängivad varjatult rolle, mis erinevad rollidest, mida nõuab nende positsioon perekonnas? 20. 6
ümbritsevate inimeste ootustega. Rollikonflikt tekib siis, kui üks rollidest on vastuolus teisega. (Payne, 1995, lk 128) See eksisteerib kui isik leiab, et teatud ühe rolli nõude täitmine teeb raskemaks teise nõudmiste täitmise. Äärmine juhtum on, kus kaks või enamrolli ootlust on vastastikku vastukäivad. Paljud uurijad arvavad, et rollikonflikt on kõige kriitilisem mõiste meie soovist seletada isikute käitumist gruppides (Robbins 1983). Meil kõigil on rollikonflikte. Ootused, ootlused ja lootused meie sõpradelt, kaastöölistelt, abikaasalt, lastelt võivad olla erinevad. Lisaks nõuetele kohaneda erisuguste ootustega suurendavad rollikonfliktid isiku sisemist pinget ja sellega mõjutavad käitumist. Käitumuslikud 4 Laura-Roberta Ründva
Identiteedid on muutuvad, kuna inimesed omandavad uusi rolle või loobuvad vanadest rollidest. Inimesel on korraga mitmeid identiteete ning neid tuleks vaadelda, kui teineteist täiendavaid, vastasmõjus. Mõned identiteedi vormid on ka teineteist välistavad: mees/naine; heteroseksuaal/homoseksuaal. Teatud identiteedid, mis kujunevad erinevate rollide täitmisel samas elufaasis, võivad tekitada rollikonflikte, näiteks naine ema ja töötaja rollis. · Strukturatsiooniteooria (A. Giddens, 1984) vaatleb tegutseja ja struktuuri toimimist duaalses vastasmõjusuhtes, milles indiviid on ühiskonna struktuure kujundav agent ja on samaaegselt oma toimimises mõjutatud ühiskonna struktuursetest piirangutest ja võimalustest. · Biograafiline eneseteostus varasemas traditsioonilises ühiskonnas sai indiviidi
Sotsiaalne süsteem – staatuste kogum; omavahel teatud suhetes olevate inimeste kogum. Roll – staatusega kaasnev sobilike käitumiste kogum. Rolliootused – teiste inimeste ootused rolli täitja käitumise suhtes. Rollikonflikt – olukord kus üks inimene peab samaaegselt täitma kahte või enamat rolli, mis esitavad inimesele konfliktseid nõudmisi (näiteks töötaja ja pereema või sõbra ja lapse roll). Üks viimasel ajal palju uuritud rollikonflikte on töö ja perekonna konflikt (work-family conflict) See oli isiksuse sisene rollikonflikt, lisaks on võimalik ka inimeste vaheline rollikonflikt – olukord kus kaks inimest on omavahel konfliktis kuna täidavad rolle, mis on omavahel konfliktis (näiteks tööandja ja töötaja roll). Erving Goffman – sotsiaalne dramaturgia, rolliteooria kõige äärmuslikum variant Inimesed täidavad pidevalt, kogu oma elu, mingeid rolle; sellist aega, kus inimene oleks ilma ühegi rollita,
annaabi.ee 
