Rokokoo maalikunst Rokokoo-ajastu portreekunst tõi rootsi kunstnikele ülemaailmse tuntuse. Arengut soodustas Vanade Kunstide Kuningliku Akadeemia asutamine Stockholmis 1773. aasta Gustav III poolt. G.Lundberg – elegantsed portreed. „lovisa Ulrika” A.Roslin – paraadportreee maailja. „Daam lehvikuga” K.E.Wertmüller - „Danae” E.Martin – romantilised linna- ja maastikuvaated. Kuulsaim skulptor – J.T.Segel, loomingus üleminek rokokoolt klassitsismi. NT „Amor ja Psyche”, „Mars ja Venus”. Gustav III 16.märtsil 1792.aastal haavas Gustavit maskiballi ajal aadliopositsiooni liige Jacob Johan Anckarström. 29.märtsil suri kuningas veremürgitusse. Aluseks G.Verdi ooperile „Maskiball”, esietendus 17.02.1859, esietendub „Estonias” 13.02.2015. Gustaviansk stiil 1772-1785 s.o. klassitsistlikule eeskujule (antiik Kreeka/Rooma) toetuv stiil.
Rokokoo maalikunst Portreekusnt tõi rootsi kunstnikele ülemaailmse tunnustuse Arengut soodustas Vabade Kunstide Kuningliku Akadeemia asutamise Stockholmis; 1773 Gustav III poolt G. Lundberg - elegantsed portreed A. Roslin - paraadportreee maalija;’’Daam lehvikuga’’ K.E Wertmüller Elias Martin - romantilised linna-ja maastikuvaated Kuulsaim skulptor J.T. Sergel; loomingus üleminek rokokoolt klassitsissmi; ’’Amor ja Psyche’’, ’’Mars ja Venus’’ ROOTSI KUNST 19.- 20.saj Naturalism,realism,impressionism,modernism Euroopa mastaabis üsna tagasihoidlik kuni 19.saj Alates 1880.a kahel järgneval kümnendil hakkasid rootsi kunstnikud taaskord tuntust koguma ka väljaspool oma riigipiire Maalikunst Anders Zorn- maalija & skuptor, sai 1889 a maailmanäitusel Pariisis
Rokokoo maalikunst Rokokoo-ajastu portreekunst tõi rootsi kunstnikele ülemaailmse tuntuse. Arengut soodustas Vanade Kunstide Kuningliku Akadeemia asutamine Stockholmis 1773. aasta Gustav III poolt. G.Lundberg elegantsed portreed. ,,lovisa Ulrika" A.Roslin paraadportreee maailja. ,,Daam lehvikuga" K.E.Wertmüller - ,,Danae" E.Martin romantilised linna- ja maastikuvaated. Kuulsaim skulptor J.T.Segel, loomingus üleminek rokokoolt klassitsismi. NT ,,Amor ja Psyche", ,,Mars ja Venus". Gustav III 16.märtsil 1792.aastal haavas Gustavit maskiballi ajal aadliopositsiooni liige Jacob Johan Anckarström. 29.märtsil suri kuningas veremürgitusse. Aluseks G.Verdi ooperile ,,Maskiball", esietendus 17.02.1859, esietendub ,,Estonias" 13.02.2015. Gustaviansk stiil 1772-1785 s.o. klassitsistlikule eeskujule (antiik Kreeka/Rooma) toetuv stiil.
rokokoo maalikunst • rokokoo-ajastu portreekunst tõi rootsi kunstnike ülemaailmse tuntuse. • Arengut soodustas vabade kunstide kuningliku akadeemia asutamine stockholmis 1773.a Gustav III poolt. • g. lundberg elegantsed portreed • a roslin paraadportreede maalija „daam lehvikuga“ • k.e. Wertmüller „danae“ • e. martin romantilised linna ja maastikuvaated. nt. Stockholmi vaade • Kuulasim skultor j.t. Sergel, loomingus üleminek rokokoolt klassitsismi. Nt „amor ja psyche“, „Mars ja Venus“ gustav III • 16.märtsil 1792.a haavas gustavit maskiballil ajal aadliopositsiooni liige Jacob Johan Anckarström. 29.märtsil suri kuningas veremürgitusse. • Aluseks G. Verdi ooperile „Maskiball“ esietendus 17.02.1859, esietendub Estonias 13.02.2015 • gustaviansk stiil 1772-1785. s.o. klassitsistlikule eeskujule (antiik Kreeka/rooma) toeetuv stiil.
Joseph Danhauseri firma Viinis. Sealsamas alustas oma tegevust ka Michael Thonet. Tuntuimad stiilid klassitsismis Louis XVI stiil. Prantsuse kuninga Louis XVI valitsemisajale (1774-92) iseloomulik varaklassitsistlik stiil sisekujunduses ja tarbekunstis. Domineeriv oli vormide sümmeetria, antiigi mõjutused, klassitsistlik ornament ning külmad värvid. Zopfstiil (< sks. Zopf 'pats') e. palmikstiil, Saksamaal aastail 1765-95 valitsenud üleminekustiil rokokoolt varaklassitsismile, kus varaklassitsistlike joontega segunesid mõningad barokist ja rokokoost pärinevad elemendid. Direktooriumistiil (< pr. directoire), klassitsismi suund Direktooriumi-aegse (1795—99) Prantsusmaa sisekujunduses, üleminek Louis XVI stiililt ampiirstiilile. Aristrokraatlikule *rokokoole vastandudes eelistati antiigist, eelkõige Pompeji seinamaalingutest eeskuju võtvat ranget ja nappi ornamenti. Adamstiil, vanarooma eeskujudest lähtuv, varaklassitsistlik 18. saj
põhimõtteid rakendas ta Versailles`i parki ehitatud Väikeses Trianonis( Petit Trianon 1762 - 64 ). Hästi loodusesse sobitatud lossi põhiplaan on ruudukujuline, fassaadi pikkuse ja kõrguse suhe, samuti I ja II korruse omavaheline suhe on 1:2. Lossi kolmes küljes on korintose stiilis portikused, katuseäärel varaklassitsismile eriti iseloomulik balustraad. Interjööri lahendamisel aga on selgesti näha üleminek rokokoolt klassitsismile. Väikesest Trianonist sai eeskuju paljudele 18. saj. II poolel ehitatud villadele. J. A. Gabrieli arhitektuurne looming oli väga tihedalt seotud ka linnaehituses esile kerkinud uute põhimõtetega, mis ilmnes juba 1750 - 51. a. Pariisi Marsi väljakule ehitatud Kõrgema sõjakooli ( L `Ecole Militaire ) lahenduses ja paigutuses. Eelkõige linnaehituslikest põhimõtetest lähtudes lahendas J. A. Gabriel Tuileries
annaabi.ee 
