· Lõuna Saksamaa eeskujuks itaalia barokk · Kuulsamad saksa arhitektuurieitised loodi alles 18. Saj I poolel, kui Euroopas hakkas levima juba uus stiil rokokoo · Rokokoo piir barokiga on Saksamaal ebaselge ja vaieldav. · Tihti valitseb hoone välisilmes barokk, aga siseruumis rokokoo · JOHANN BALTHASAR NEUMANN kavandas Würzburgi piiskopilossi, mille sisekujunduses barokk seguneb rokokooga · Barokilikult lopsakas, aga rokokoolikult kerge ja mänglev on avar peoplats Zwinger Dresdenis. Kiviparketiga sillutatud väljakut ümbritsevad kolmest küljest skulptuuridega kaunistatud galeriid ja paviljonid.
(,,Poiss sinises") Ka itaalia kunstnikele jäi rokokoo selle prantsuspärasel kujul üsna võõraks. Omapäraseima ala 18. sajandi itaalia kunstis moodustasid nn. veduudid. Neid täpseid maastiku- ja linnavaateid võiks võrrelda tänapäeva postkaartidega, sest need olid samuti määratud turistidele mälestuseks nähtud paikadest. Edukaimad veduutide loojad olid veneetslased Canaletto (1697-1768) ja tema õepoeg, samuti Canaletto (1721-1780). Mõlemad kasutasid rokokoolikult heledaid värve ning oskasid suurepäraselt edasi anda hõbekaid peegeldusi kanalite vees. Canaletto vanem töötas põhiliselt Veneetsias, kus maalis üle 20 aasta linnavaateid, mis olid eriti nõutud inglise turistide seas. Canaletto läks Londonisse, kus jätkas veduutide maalimist. Kuna talt telliti palju, siis muutus maalimine mehhaaniliseks ja lõpuks tüdineti tema töödest ja edu Inglismaal ei tulnud. Suri vaesena ja unustatuna. Canaletto
● JEAN HONORÉ FRAGONARD (1732-1806) ● Fragonard’i maalid on tihti kergemeelsed ja pikantsed, kuid see pole kunagi vulgaarne ega toores. žanrimaalidel kujutab ta naisi, eelkõige armuelu. ● Tema teosed on temperamentsed ja vaimukad; pintslitehnika on vaba ning julge, joonistus liikuv ja elurõõmus. Vastandina Boucher’le on Fragonard tööd elutõelised ning loomulikud, ta ei lakka kunagi loodust vaatlemast. ● Koloriit on soe, ehkki rokokoolikult elurõõmus; romantiline hele-tume annab tema maalidele erilise sügavuse ja luulelisuse võlu. Maastikuelement on töödes väga oluline. ● Tuntuimad teosed on „Kiik“, „Armastuse fontään“, „Salajane suudlus“. ● Fragonad’i tugevaimad küljed – hoog ja spontaansus – annavad suure külgetõmbejõu ka tema arvukatele ja tehnikalt väga mitmekülgsetele joonistustele. ● JEAN SIMÉON CHARDIN (1699-1779)
sajandi I poolel, kui Euroopas hakkas juba levima uus stiil rokokoo- sarnane barokile, kuid ebasümmeetrilisem ja üldmuljelt õrnem. Rokokoo piir barokiga on eriti Saksamaal ebaselge ja vaieldav. Tihti valitseb hoone välisilmes barokk, aga siseruumis rokokoo. · Johann Balthasar Neumann kavandas Würtzburgi piiskopilossi- sisekujunduses barokk seguneb rokokooga. · Ehitati avar peoplats ratsamängudeks Zwinger Dresdenis- baroklikult lopsakas ja külluslik, kuid rokokoolikult kerge ja mänglev. Kiviparketiga sillutatud väljakut ümbritseavd kolmest küljest skulptuuridega kaunistatud galeriid ja paviljonid. 6 ITAALIA KUJUTAV KUNST Caravaggio rajas barokk-kunsti nn naturalistliku suuna. Ta oli pärit lihtrahva hulgast- märkas ja kujutas lihtrahva esindajaid ja igapäevast elu, mis oli talle vahendiks usulise teema käsitlemiseks. Reaalse elu
18.saj. keskel tugevnesid Prantsusmaal klassivastuolud, kodanlus muutus aktiivseks jõuks, kes võttis osa toimuvatest sotsiaalsetest protsessidest. Uus ideoloogia tugines valgustusaja filosoofiale, järjest rohkem hakati tundma huvi antiigipärandi vastu. Rokokoo pehme ja kerge elegants tundus tühise ja mõttetuna, ka õukond hakkas mõõtu võtma klassitsismist. Prantsusmaal kujuneb esimese klassitsistliku stiilina välja nn.Louis XVI stiil ( u. aa. 1750 - 1792 ). Iseloomulik on rokokoolikult elegantse joone ühendamine klassitsistliku rangelt sümmeetrilise kompositsiooni ning antiikarhitektuuri sugemetega. Ornamendis kasutatakse rohkesti antiigist pärit motiive: urnid, pärjad, girlandid, trofeekimbud. 18. sajandi viimasel veerandil jõudis feodaal - absolutistliku süsteemi kriis lõppjärku, kogu 18. saj. II poolel olid valitsevat korda kritiseerinud valgustusfilosoofid: Voltaire, Rousseau, Diderot jt. Louis XVI valitsusajal aga kujuneb Prantsusmaal välja revolutsiooniline
annaabi.ee 
