· Vasakparteid Sotsid Iseotsid Kommunistid (pärast 1.12.1924 keelatud 10. Kutsekojad Alates 1938. aasta valimistel · 1924 Kaubandus-tööstuskoda · Loomaarstide · 1931 põllutöökoda · Maatööliste · 1934-36 Arstide · Majaomaike · Agronoomide · Meierite · Ametnikkude · Rohuteadlaste · Insenerikoda · Tööliskoda · Kalandus · Õpetajate koda · Kodumajandus · Ühistegevuskoda 11. Kultuurautonoomia Rahvusvähemuse õigus omavalitsuslikuks kultuuritegevuseks, ilma et riigiorganid sellesse sekkuksid. 12. Kultuurkapital Eesti riiklik fond, millest määratakse toetusi kultuuri- ja kunstitegelastele. Nõukogude aeg (1940/44-1990) 1
maapiirkondadesse. 1938. a rõhutatakse vajadust arstide-eriteadlaste väljaõpetamise järele ning sotsiaalminister leiab, et ülikool peaks vastuvõttu suurendama 15-20 inimese võrra. Riikliku Rahva Juurdekasvu ja Heaolu Komisjoni toel asutati arstiteaduskonna juurde 1938. a Eugeenika instituut, üha enam leiab oma kohta kehakultuuriõpe. Üliõpilaste vastuvõtt kasvas samuti ning vahendeid lisandus ka teadustöö jaoks. Koproratiivne ühiskonnakorraldus andis arstkonna (ja rohuteadlaste) esindajatele otsese juurdepääsu riigivalitsemisele 1938. a põhiseaduse alusel loodud Riiginõukogusse kuulusid nii Arstide- kui Rohuteadlaste Koja (lisaks ka Tarrtu Ülikooli) poolt valitud esindajad. 1938. a asutatakse Eesti Teaduste Akadeemia. Selle presidendiks saab prof. Karl Schlossmann (1885-1969), Tartu Ülikooli Bakterioloogiainstituudi asutaja ning teenekas juhataja. Meedikutest kuulusid Teaduste Akadeemiasse veel A. Paldrok ja L. Puusepp. 1930
" Kaubandus ja Tööstuse koda koosnes 120 liikmest, mis jagunes eraldi kaupmeeste ja töömeeste vahel ning esimeheks sai Konstantin Päts. Võeti vastu "Põllutöö koja" seaduse, liikmeteks olid kõik vähemalt 5 hektarist talu omanikud- Käidi koos ning arutati üle probleemide, mis puudutavad põllumajandust. Ajaleht "Kava" hakkas tegema propagandat uute kodade kohta. K. Pätsi eesmärk oli ühiskonna organiseerimine kodade järgi. Asutati inseneri koda, rohuteadlaste koda ja meditsiini koda. Sõnavabaduse piiramine Tsensuur, ajalehtede tegevuse peatamine (Tõnisson tagandati Postimehe toimetaja kohalt), ka nii kirjandus, kunst, teater Teostajaks Riiklik Propaganda Talitus. Kampaaniad: eestistamine, kodukaunistamine, rahvuslipu, eesti keele, rahvariiete ja kommete tähtsustamine. Massiivne propaganda. Tartlaste iseteadvuse piiramine, ülikooli autonoomia kärpimine. Tallinna
Ajaleht "Kaja" hakkas propageerima kutsekodade loomist - ükski teine ajaleht sel ajal kutsekodasid ei soovinud - pakkusid karikuturistidele ainest. Aga 1934. aasta sügisel, kui riigikogu oli pandud vaikivasse asendisse, andis Einbund teada, et valitsus ei tee takistusi, kui mõned elukutsed tahavad luua enda koondisi. Kui palju seal seda vabamõtlemist oli, oli kaheldav. 1934. aasta jooksul loodi 3 esimest uuetüübilist kutsekoda: insenerikoda, arstide koda ja rohuteadlaste koda. Väidetavalt spetsialistide enda algatuse loodud kojad. Konstantin Päts teatas riigipeane, et edaspidi tulebki Eesti ühiskonda organiseerida elukutsete alusel. 1935. aasta kujunes kodade kuldaastaks - ühtekokku loodi 7 uut koda, nende hulgas ka kitsamaid erialade kaupa: majaomanikkude koda, loomaarstide koda, maatööliste koda, agronoomide koda, kodumajanduskoda, vahel nimetatud ka naistekojaks, ühistegevuskoda, meierite koda (osad ei ole elukutsed). 1936. aastal kodade
annaabi.ee 
