kasvukoht Eestis. Hiljem leiti pisilina Hiiumaal Sarve poolsaarel, Kärdla rannaniidul, Jausa rannikul jm. Koos Eestis haruldase pisilina kasvukohaga on siia moodustatud 56 hektari suurune Luidja maastikukaitseala, mille kaitse-eesmärk on kaitsta unikaalset liivaluidetel kasvavat sanglepapuistut ning elupaigatüüpe nagu on püsitaimestikuga liivarannad, valged luited (liikuvad rannikuluited), hallid luited (kinnistunud rannikuluited ), metsastunud luited jõed ja ojad ning rohunditerikkad kuusikud. Luidja rand on üks Hiiumaa ilusamaid liivaseid supelrandu. Ilusa ilma korral paus jalutamiseks/ujumiseks kuni 30 minutit. Järgmiseks peatuskohaks on Kõrgessaare tööstusasula, mis asub ninametsa poolsaarel. Ühtlasi on see vana mõisasüda, mida on näha üksikutest vanapärastest ehitistest, nagu maakivist viinaköök. Mõisaaegne on ka puust valitsejamaja, mis viimastel aastakümnetel on olnud nii lasteaed kui algkool. Hetkel on seal raamatukogu ja seltsimaja
Soska järve. Samuti leidub looduskaitsealal arvukalt laukaid ja väiksemaid soojärvi. Rikkaliku vetevõrguga kaitsealal on esindatud Euroopas kaitset vajavad vee-elupaigad: jõed ja ojad ning huumustoitelised järved või järvikud. [] Samuti kuulub Puhatu Natura 2000 võrgustikku, sest seal leidub sellele võrgustikule olulised siirdesoo- ja rabametsad, vanad looduslähedased (ka läänetaigaks nimetatud metsad), soostuvad ja soo-lehtmetsad, rohunditerikkad kuusikud, laialehised lammimetsad, lammi- lodumetsad ja vanad laialehised metsad. [] Puhatu metsade, soodega, Poruni jõe, mitmete liikide ja kauni maastikuga saab tutvuda selleks ette nähtud matkarajal, mis on 70km pikk, sellest ainult jalgsi liikumiseks on 13km, ülejäänud osa on võimalik ka rattaga või autoga läbida. Kaitsealal on võimalik korjata marju ja seeni (va keelualal). Telkida ja lõket saab teha selleks ettenähtud kohtades. Keelatud on korjata ja
kujundasid elupaiku ja nisse rikkalikule ja mitmekesisele loomastikule ja taimestikule, mis sarnanesid inimasustuseelsele looduskeskkonnale iseloomuliku floora ja faunaga. Tänapäeval rakendatavad põllumajandusmeetodid ei arvesta ega kaitse eelkirjeldatud maastikutüüpe, mis on nüüdseks sageli võsastunud, muutudes aegamööda tavaliseks metsamaaks. Kaasaegsel põllumajandusmaastikul on kadunud niisugused elupaigad nagu väikesed rohunditerikkad metsalagendikud, metsaservad, päikesele avatud surnud puud ja päikese käes kasvanud üksikud suured puud.Nimetatud elupaiku asustavad aga arvukad spetsialiseerunud organismid, kelle püsimajäämine kirjeldatud elupaikade vähesuse tõttu on ohus. Vaadates tagasi industrialiseerimiseelsele ajale ja võrreldes inimestest puutumata jäänud metsi majandatavate puistutega, on selgesti märgata,et majandamise tulemusena on välja kujunenud täiesti erinev metsamaastik
Lisaks teadaolevatele liikidele on siin olemas sobilikud elupaigad ka must-toonekurele ning väike-konnakotkale, kuigi viimastel aastatel pole nende liikide pesitsemist kaitsealal täheldatud. Siinsetes metsades on inventeeritud olulisi metsaelupaigatüüpe, mis kvalifitseeruvad sageli ka Euroopas väärtustatud elupaikadeks. Lahemaa loodusalasse jäävad loodusdirektiivi metsaelupaigad on vanad loodusmetsad (9010*), vanad laialehised metsad (9020*), rohunditerikkad kuusikud (9050), puiskarjamaad (9070), soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*), rusukallete ja jäärakute metsad e pangametsad (9180*), siirdesoo- ja rabametsad (9080*) ning lammi-lodumetsad (91E0*). Lahemaa piiranguvööndis asuvates majandatavates metsades piiratakse vastavalt kaitse-eesmärgile uuendusraieid ning säilitatakse raiete käigus erinevaid loodusliku mitmekesisuse elemente. Seetõttu on ka piiranguvööndi metsad liigirikkamad kui majandusmetsad väljaspool kaitseala. 4.2 Sood