Tsn mudel on eelkõige mõeldud suurepinnaliste karjamaade · põllu pinnale - pindlaotus, hooldusniitmiseks, söötis põllumaade puhastamiseks, · põllu pinnale koos samaaegse sõbastamisega mulda - peenvõsa niitmiseks (2- 4 cm), kartulipealsete purustamiseks tavaliselt ketastega, ja muudeks töödeks. Suure tootlikusega! Niidukeid on · mulda või rohukamarasse sisseviimisega. võimalik varustada Y teradega või vasaratega. Varustuses on Vedelsõnniku laotamiseks põllu pinnale on levinud põhiliselt ka kanderattad mis asetsevad taga ja tänu sellele järgitakse kaks moodust: täpselt maapinna kontuuri. Teisaldamine toimub suurmate mudelite puhul masina otsast. Masinaga töötamisel kasutatav 1. vedelsõnnik paisatakse õhu kaudu laiali (paisklaotur) töökiirus on 10 - 20 km/h
viisidest: 1. pealtväetamine, mis seisneb peamiselt lämmastikväetise andmises taliteraviljadele, rohumaadele, murudele ja aianduskultuuridele, selleks väetis viiakse väetatavale alale ning jäetakse pinnale; 2. juureväline väetamine, mis on taimede pritsimine nõrkade väetislahustega; 3. tahkete või vedelate väetiste muldaviimine rühvelkultuuride (nt kartul, porgand, peet jt vaheltharitavad kultuurid) vaheltharimisel või spetsiaalkülvikuga rohukamarasse. MINERAALVÄETISED JA NENDE KASUTAMINE Lämmastikväetised ja nende kasutamine Lämmastikväetiste tootmisel on aluseks õhulämmastik. Lämmastikväetised jaotatakse olenevalt sellest, millises vormis on väetises lämmastik: - 1. nitraatväetised – lämmastik esineb nitraadina (NO 3 ), nad on hästi lahustuvad, kiire
pealis kõrreliseks. Põldheinaks kasvatakse pealisheinu, madalakasvulisi kõrteveaseid aga juurmisi lehtede poolt rikkalik- aluspõldhein- aasnurmikas, punane aruhein. Põldheina agrotehnika Põldheina kasvatuses jääb valitsevaks ristiku ja kõrreliste segu, sobib enamikule põldudele, Ristiku liigi valik sõltub niiskusest, kuivemale punane ristik, märjale roosaristik. Kõige ökonoomsem kahe aastane kasutamine, siis jääb rohukamarasse küllaldaselt ristikuid, mis siis tõstavad ja parandavad mulla viljakust. Kolmandal aastal lämmastikväetisi 80-100kg/ha. Tavaliselt eina saak 4-6 tonni hektarilt. Võib külvata katteviljana. 1. Punane ristik + timut = 195 2. P. Ristik, kõrrelised pealiseheinad=591 3. Valge ristik+kõrrelised+pealis ja alusheinad=1180 Varakult võtta kattevilli ära- haljasöödana. Väiksed ristiktaimed, siis võib saada 10 -15 tonni
Põldheina kasvatuses on oluline ristiku ja kõrreliste segu, see kasvab hästi põllumullal. Ristiku liigi valimine sõltub mulla niiskusest. Kuivale mullale punane ristik ja niiskemale ja savisele mullale roosa ristik. Ja kalatiikide ümbrus on märg ja savine. Niisketes kohtades ja savistele aladele sobib roosaristik. Ülekaalus on alati punaneristik, sest siin on parasvöötme mullad. Ristiku ja kõrreliste puhul on ökonoomseks kasutamiseks kahe aastane kasutamine, siis jääb rohukamarasse veel küllaltki ristikuid ja mis tagavad mullaviljakuse tõusu. Püsivalt võib kasutada ka ... siin peab olema püsivam liblikõieline taim. Kui kasvatada tetrapoidseid taimi siis võiks lisada 80 100 kg lämmastikku lisada. Heinasaak põldheinal on tavaliselt 4-6 tonni hektaril. Põldheina võib külvata kattevilja alla, kuna ta on lühiajaline kultuur (kattevili oder). Pikaajalisi ei tohiks rajada kattevilja alla. Külvid tuleks teha võimalikult vara, siis saab taimiku
annaabi.ee 
