Konfliktiteooria-marksism ja uued teoreetikud. Moderniseeruminetööstusühiskond,-funktsionalistlik teooria, linnastumine, hariduse levik, klassisüsteem, teaduslik mõtteviis, massikommunikatsioon. Postmodernsus: kultuuri ja ühiskonna vahe lagunemine, stiil, eneseväljendus, tootmise asemel tarbimine, aja ja ruumi teisenemine. From government to governance. Riik kaotab positsiooni rohujuuretasandile. Huntington: Poliitilist arengut väljendab poliitilile institutsionaliseeritus. (kuivõrd poliitilised organisatsioonid ja protseduurid on saavutanudstabiilsust surves püsimiseks), Ühiskonna avatus- poliitiline mõõde, rõhutatakse väljendus ja arvamusvabadust, pluralismi ja sallivust. Sotsiaalne mobiilsus- inimese võimalused tänu enda omadustele ühiskonnas liikuda. Päritus v saavutatud seisund. Horisontaalne(sõltub perest) v vertikaalne(kaevuri lapsest saab spetsialist).
esindamine ning mille tuvastamisse kaasatakse võimalikult paljusid liikmeid. 90. Kuidas on võimalik kutsuda esile valitsemisviisi vahetust diktatuurireziimis? - Revolutsiooniga 91. Millised järgmistest nähtustest isel. Modernset ühiskonda? - Teaduslik mõtteviis - Majandussuhete kommertsialiseerumine - Kultuuritööstuse teke 92. Postmodernset ühiskonda isel: - Identiteetide paljusus - Poliitika nihkumine rohujuuretasandile 93. Järgnev väide on tõene: - Revolutsiooni põhjustavad sotsiaalsed liikumised - Revolutsioon võib seisneda ühiskonnakorralduse või poliitiliste alusväärtuste märkimisväärses muutuses. - Revolutsioon viitab institutsioonaliseeritud poliitilise tegevuse läbikukkumisele. 94. Põhilised demokraatlikud valimissüsteemid on: - Enamusvalimiste e majoritaarsüsteem - Võitja saab koha põhimõte - Võrdeline e proportsionaalne süsteem 95
kinnistunud, kuna meie ühiskond ja tööjaotus on nii kõrgelt arenenud, et inimesed peavad lihtsalt ise otsuseid vastu võtma ning tehtu eest ka vastutama." : c.) funktsionalistlik teooria 3. Millised nähtused iseloomustavad modernset ühiskonda? -Teaduslik mõtteviis, majandussuhete kommertsialiseerumine ja kultuuritööstuse teke. 4. Mis iseloomustavad postmodernset ühiskonda? -Identiteetide paljusus ja poliitika nihkumine rohujuuretasandile. 5. Milline väide on õige? -Revolutsioone põhjustavad sotsiaalsed liikumised; revolutsioon võib seisneda ühiskonnakorralduse või poliitiliste alusväärtuste märkimisväärses muutuses; revolutsioon viitab institutsionaliseeritud poliitilise tegevuse läbikukkumisele. 6. Põhilised demokraatlikud valimissüsteemid on enamusvalimiste e majotaarsüsteem, võitja- saab-koha põhimõte ja võrdeline e proportsionaalne süsteem. 7. Missugune on d'Hondti meetodi jada? -1,2,3,4,5,... , n. 8
luuakse kasumisoovist lähtudes n Demokratiseerumine: poliitilise osaluse laienemine, uued poliitilised institutsioonid ja legitimeerimisviisid Postmodernsuse põhiarengud n Kultuuri ja ühiskonna vahe lagunemine, tarbijalikkus, meediaküllastus, keskklassi uued ametid, isikliku ja kollektiivse identiteedi hägustumine, rõhk stiilile, stiilide paljusus, segadused aja ja ruumiga n Riik kaotab positsiooni rohujuuretasandile: nõupidamised, sotsiaalsus, habitaatide konkurents, enesekujundamine n Inimtegevuse põhimotiveerijana asendub tootmine tarbimisega. Väärtusi ja ideaale määravad haritlaste asemel enam turundajad. Elatustaseme tõus lubab tarbijatel suhteliselt vabalt toimida n Postmodernsus on modernsuse loomulik jätk: mo-dernsus, mis on saanud oma olemusest teadlikuks Eesti poliitika ® Politics: valitsejate oluline vahetumine iga valimiskorraga.
a. marksistlik teooria b. evolutsiooniteooria c. funktsionalistlik teooria d. riigiteooria 3. Millised järgmistest nähtustest iseloomustavad modernset ühiskonda? a. teaduslik mõtteviis b. majandussuhete kommertsialiseerumine c. tarbimine kui identiteediallikas d. kultuuritööstuse teke 4. Millised järgmistest väidetest iseloomustavad postmodernset ühiskonda a. identiteetide paljusus b. poliitika nihkumine rohujuuretasandile c. populismi tõus d. demokraatia levik 5. Milline järgmistest väidetest on õige? a. Revolutsioone põhjustavad sotsiaalsed liikumised b. Revolutsioon võib seisneda ühiskonnakorralduse või poliitiliste alusväärtuste märkimisväärses muutuses c. Revolutsiooni tulemusel saavad võimule küll uued inimesed, kuid nende poliitika ja valitsemisstiil ei pruugi eeln d. Revolutsioon viitab institutsionaliseeritud poliitilise tegevuse läbikukkumisele 6
annaabi.ee 
