aastaaegadel. Planeerimise eesmärgid: ·arendada rohealade kasutusvõimalusi, maastikulisi ja ökoloogilisi väärtusi suuremal alal, kui seda on ühe haljasala kontekst (nt linnaosa tasandil); · anda rohealadele planeeringuga juriidiline staatus (kui seda pole tehtud varasemate planeeringutega), mis tagaks nende territoriaalse ja funktsionaalse säilimise ning väärtuste püsimise ja seoks neid teiste rohealadega ühte võrgustikku; · kindlustada üldised rohealadega seotud väärtused hoonestusaladel ja uushoonestuse rajamise aladel; · kindlustada avalik juurdepääs rohealadele ja ühendus erinevate rohealade vahel tiheasulas; · anda juhtnööre rohealade väärtuste säilitamiseks (haldamiseks) linnaosa tasandil, sh ka nende alade puhul, mis pole ametlikult haljasalade nimekirjas, kuid mis täidavad olulist rolli tiheasula rohestruktuuris;
võrgustikule avaldatavast suurest ehitussurvest. Rohestruktuuri planeerimise eesmärgid: 1) arendada rohealade kasutusvõimalusi, maastikulisi ja ökoloogilisi väärtusi suuremal alal, kui seda on ühe haljasala kontekst (nt linnaosa tasandil); 2) anda rohealadele planeeringuga juriidiline staatus (kui seda pole tehtud varasemate planeeringutega), mis tagaks nende territoriaalse ja funktsionaalse säilimise ning väärtuste püsimise ja seoks neid teiste rohealadega ühte võrgustikku; 3) kindlustada üldised rohealadega seotud väärtused hoonestusaladel ja uushoonestuse rajamise aladel; 4) kindlustada avalik juurdepääs rohealadele ja ühendus erinevate rohealade vahel tiheasulas; 5) anda juhtnööre rohealade väärtuste säilitamiseks (haldamiseks) linnaosa tasandil, sh ka nende alade puhul, mis pole ametlikult haljasalade nimekirjas, kuid mis täidavad olulist rolli tiheasula rohestruktuuris;
Planeerimise eesmärgid: · arendada rohealade kasutusvõimalusi, maastikulisi ja ökoloogilisi väärtusi suuremal alal, kui seda on ühe haljasala kontekst (nt linnaosa tasandil); · anda rohealadele planeeringuga juriidiline staatus (kui seda pole tehtud varasemate planeeringutega), mis tagaks nende territoriaalse ja funktsionaalse säilimise ning väärtuste püsimise ja seoks neid teiste rohealadega ühte võrgustikku; · kindlustada üldised rohealadega seotud väärtused hoonestusaladel ja uushoonestuse rajamise aladel; · kindlustada avalik juurdepääs rohealadele ja ühendus erinevate rohealade vahel tiheasulas. 62. Tiheasula rohestruktuuri maastikulised väärtused Tiheasula loodusalad on oluline bioloogilise ainese tootja ja jääkainete lagundaja. Samas
liikumisteedeks. Puhvrid, astmelauad ja sõlmed toetavad rohevõrgustikus tugialasid ja rohekoridore, see tähendab annavad liikidele liikumisvõimalusi ühest piirkonnast teise läbi kultuurmaistu (Keppart, 2006). Mida suurem roheala, seda suurem on tõenäosus, et peale servaliikide, kes inimnaabrust paremini taluvad, elab selle sügavuses ka pelglikumaid ja haruldasemaid liike. Kui sellisel alal on ühendust ka naaber-rohealadega, on liikidel eeldusi olla elujõus. Mida väiksemaks ja isoleeritumaks rohealad jäävad, seda vaesem on sealne elustik, seda rohkem suudab looduslikke kooslusi mõjutada inimtegevus (sportijad, jalutajad jt) (Aitsam, 2008). 4.2. Valglinnastumine Eestis ei ole piisavalt uuritud valglinnastumise mõju loodusele, aga mõneti saame kasutada muu maailma kogemust. Näiteks mis hetkest, mis liiklustihedusest alates
annaabi.ee 
