Kunda Ühisgümnaasium Referaat teemal: Rhodose koloss Juhendaja: Uno Trumm Kirjutaja: Renna Koha Kunda 2008 Rhodose koloss Rhodose kolossi kuulsuse algus: Lysippos oli Apellese ja Deinokratese sõber ja Aleksander Suure õuekunstnik. Loomulikult oli ta tellimustega üle koormatud. Seetõttu olid tema õpilastel avarad võimalused praktiseerimiseks ja nad said hea kooli. Charesele tegid rodoslased ettepaneku püstitada Demetrios Poliorketese üle saavutatud võidu auks päikesejumal Heliose hiigelkuju. Ettepanek kolossi püstitamiseks ei leidnud siiski kõigi rodoslaste heakskiitu: mõned arvasid, et nii tohutut kuju pole üldse vaja, teised, et Helios haavub, kui "päikese vastu tõuseb teine päike", ja muud sellist. Ka arvati, et nii suur kuju vajub kord kokku ja tema langemine on ühtlasi Rhodose langemine. Koloss kukkuski ümber, kuigi ei seisnud savijalgadel. Rodoslased
realismiga. Hellenistlikud teosed erinevad klassikalistest tihti oma mõõtude poolest. Hellenismi ajal eelistati kas hiiglaslikke või siis hoopis väikesi kujutisi. Rhodose koloss oli hiiglaslik kujutis. Minu arvates on Rhodose koloss väga võimas kuju. Mulle meeldib tema omapärasus, hiiglaslik suurus ja asend. Pronkskujul on mitmekülgne legend, mis räägib miks kuju loodi ja selle ehitusest. Väga kahju, et rodoslased ei saanud oma kolossi üle kaua aega uhkust ja rõõmu tunda. Umbes 66 aasta pärast toimunud maavärina tõttu prantsatas kuju maha ja purunes paarist kohast, taastada enam ei suudetud. Mind ennast huvitavad maavärinad väga ja minu jaoks on väga põnev, et see just maavärina tõttu pidi kokku kukkuma. Tulevikus oleks seda huvitav uurida. Mulle on silma jäänud, et Rhodose kolossi eeskujul on loodud Vabadussammas New Yorgi sadamas. Just Heliose hiigelkuju inspireeris prantsuse
Tema figuurid ruumiliseks, see tähendab igast küljest vaadeldavaks. Erinevalt enamikest kreeka kujureist, kes marmorskulptuure lõid, töötas Lysippos pronksitehnikas. Ta oli tuntud ka gigantsete, üle kümne meetri kõrguste kujude valmistajana. Lysippos oli Apellese ja Deinokratese sõber ja Aleksander Suure õuekunstnik. Loomulikult oli ta tellimustega üle koormatud. Seetõttu olid tema õpilastel avarad võimalused praktiseerimiseks ja nad said hea kooli. Charesele tegid rodoslased ettepaneku püstitada Demetrios Poliorketese üle saavutatud võidu auks päikesejumal Heliose hiigelkuju. Ettepanek kolossi püstitamiseks ei leidnud siiski kõigi rodoslaste heakskiitu: mõned arvasid, et nii tohutut kuju pole üldse vaja, teised, et Helios haavub, kui "päikese vastu tõuseb teine päike", ja muud sellist. Ka arvati, et nii suur kuju vajub kord kokku ja tema langemine on ühtlasi Rhodose langemine. koloss kukkuski ümber, kuigi ei seisnud savijalgadel.
kõrgune. Nüüdisaegsete kõrgehitistega harjunud inimestele võib tolleaegne gigant madalavõitu tunduda. Võrdluseks võib siiski märkida, et Tallinna linnuse torn Pikk Hermann on ümmarguselt 50 meetri kõrgune. Tolle aja kohta aga oli Rhodose koloss tõesti hiiglaslik rajatis. See oli midagi enamat kui õnnelike linlaste ohvriand oma jumalale Heliosele. See oli linna eneseteadvuse, majandusliku ja sõjalise võimsuse sümbol, tema vabaduse märk. Rodoslased ei saanud kuigi kaua oma kolossi üle uhkust tunda, sest kuju püsis ainult kaks inimpõlve. Meie ajaarvamise alguses külastas saart Strabon ja pani kirja järgmised read: "Nüüd lamab koloss maas, maavärisemisest ümber paisatud ja põlvedest pooleks murtud; oraakli käsu peale ei taastatud seda enam." Tegelikult püüdsid rodoslased kuju taastada, kuid ei saanud sellega hakkama. Siis lastigi lendu oraakli ennustus.
sõjakäik oli edutu ning võidu auks otsustati püstidada päikesejumal Heliose hiigelkuju. Selline austav ülesanne tehti skulptor Charesele. Tema valmistatud Heliose kuju püstitati Rhodose linna sadamasse ning see läks edaspidi ajalukku kuuenda maailmaimena Rhodose kolossi nime all. Kolossiks nimetati esialgu raidkujusid, mis olid üle elusuuruse. Kolossi ehitati 12 aastat. Kuju kõrguseks arvatakse olevat olnud 37 meetrit. Rodoslased ei saanud oma kolossi üle kaua aega uhkust ja rõõmu tunda. Umbes 66 aasta pärast toimunud maavärina tõttu prantsatas kuju maha ja purunes paarist kohast, taastada enam ei suudetud. Tuhande aasta pärast müüdi see vanarauaks ning "üks Edessa juut" viis selle oma 980 kaameli turjal ära. Pharose tuletorn Aleksandrias Nüüdseks on peaaegu kõik Aleksandria muistsed ehitised täielikult hävinud. Aleksandria õpetlaste arvukad leiutised ja avastused tundusid nende kaasaegsetele