(Narusk, A. http://www.ut.ee/tervis/opetajatele/uimastimoju ) Tubaka tervistkahjustav toime on teada juba ammu. Kuna tubaka mõju ei pruugi avalduda igaühel, siis ei mõtle noor inimene tavaliselt neile 25 haigusele, mida teadlased tänapäeval seostavad suitsetamisega. Siiski peaks teadma suitsetamise tegelikku mõju, peaks teadma, millega suitsetaja riskib. (Ashes to Ashes: The History of Smoking and Health (1998) edited by S. Lock, L.A. Reynolds and E.M. Tansey 2nd ed. Rodopi) On kindlaks tehtud, et 30% kõikidest vähijuhtudest (kopsuvähi osas 90%), 80% kroonilistest kopsuhaigustest ning 20% südamevereringe haigustest (ka südamerabandus) on seotud suitsetamisega. Risk on väga individuaalne ning pole võimalik ennustada, milline tubaka kogus võib vallandada mingi haiguse või millise aja jooksul haigus tekib. Kuna isegi paar sigaretti päevas võib põhjustada kahjustusi kopsukoes, siis on selge, et sigareti mõiste on ohtlik müüt, mis teenib tubakaäri huve
Huvitav on see, et olenemata paljudest saartest ja pikast rannajoonest ei sõltu Kreeka majandus peaagu üldse kalandusest. Ülepüük on kahandanud kalapüügist saadavat tulu ning Vahemere saastatus on selle majandusharu justkui hävitanud. Metsamajandus Kreeka territooriumist on umbes 30% kaetud metsadega. Põhilisteks puuliikideks on: mänd, nulg, tamm, pöök, vaher, hobukastan jne... Suur osa metsadest asub mägedes, näiteks: Pinduse segametsad, Rodopi pöögi- ja tammemetsad ja Olümpose metsad. Kreeka metsatööstus ei ole kuigi suur. Valdav osa Kreeka metsadest hävis 1940. aastatel II maailmasõjas. Et taastada metsi, juurutas valitsus 1970-1980 programmi, mille raames istutati 100 miljonit puud. Puid kasutatakse küttepuude ja puitplaatide tegemiseks ning okaspuude okstest saadakse vaiku ja tärpentiini. Riigi puidutööstus ei suuda rahuldada nõudlusi ning seega tuleb suur osa puidust importida. 2000
030 km2 5, mis moodustab ligikaudu 30% riigi pindalast. 30% on ka Maa metsasus, mistõttu ei ole seda vähe ega palju. Kreeka taimestik on kõrgusvöönditi erinev. Keskmistel kõrgustel (600-1800 m) on levinud okasmetsad, kus põhilised puuliigid on mänd ja nulg. Madalamatel kõrgustel domineerivad lehtpuumetsad, kus on esindatud tamm, pöök, vaher, Joonis 27: Mets Olümpose mäel hobukastan jne. Suur osa metsadest asub mägedes, näiteks Pinduse segametsad, Rodopi pöögi- ja tammemetsad, Olümpose metsad (joonis 27) jne. Teistest metsadest võiks mainida Foloi tammemetsa Kreeka edelaosas ning Kalamiarise palmimetsa Lesbose saarel. 9.2. Metsatööstus Suur osa Kreeka metsadest hävis 1940. aastatel II maailmasõjas. Et taastada metsi, juurutas valitsus 1970-1980 programmi, mille raames istutati 100 miljonit puud. Kreeka metsatööstus ei ole kuigi suur. Aastal 2000 raiuti 2 171 000 m 3
Oxford: Oxford University Press. Theo Hermans 1999. Translation in systems. Descriptive and systemic approaches explained. Manchester: St. Jerome. Mati Hint 1973. Eesti keele sõnafonoloogia. Tallinn: Eesti NSV Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut. Kirjandus 263 James S. Holmes 1994. Translated!: Papers on Literary Translation and Translation Studies. Approaches to translation studies 7. Amsterdam: Rodopi. Kenneth Holmqvist, Marcus Nystrom, Richard Andersson, Richard Dewhurst, Halszka Jarodzka ja Joost van de Weijer 2011. Eye Tracking: A Comprehensive Guide to Methods and Measures. Oxford: Oxford University Press. Juliane House 1997. Translation quality assessment: A model revisited volume 410. Tübingen: Narr. Juliane House 2001. Translation quality assessment: Linguistic description versus social evaluation. Meta: Journal des traducteurs, 46 (2). Juliane House 2008
annaabi.ee 
