Heliisolatsioon tuleb paigaldada juba elamu ehitamisel. Asjad ja nähtused meie ümber tekitavad väga erineva tugevusega helisid. Näiteks: Tuule sahin puulehtedes 10-20 dB Kella tiksumine - 20 dB Sosin - 20-30 dB Tavaline kõne - 60-65 dB Keskmise tihedusega liiklus - 70 dB Suurlinnaliiklus tipptunnil - 90 dB Mootorsaag 100-120 dB Äike 120 dB Rockkontsert 120-130 dB Lennuk mõnekümne meetri kõrgusel 140 dB Karjumine lähedal 90 dB Pidev olmemüra, mille tugevus on keskmiselt kuni 70 dB, kuulmist ei kahjusta. Kui müra paisub liiga valjuks, annab kõrv sellest meile ise märku ning me kuuleme kõrvus pininat või undamist. See on hoiatus, et helid on kõrvade jaoks liiga valjud ning midagi tuleks ette võtta. Mürataset saab vähendada nii ehistuslike ümberkorraldustega kui märksa isiklikumate
Teiselt poolt ei tohi ruumid olla ka väga vaiksed alla 30 dBA, sest siis võivad ootamatud helid mõjuda häirivamalt. Asjad ja nähtused meie ümber tekitavad väga erineva tugevusega helisid. Näiteks: · Tuule sahin puulehtedes 10-20 dB · Kella tiksumine - 20 dB · Sosin - 20-30 dB · Tavaline kõne - 60-65 dB · Keskmise tihedusega liiklus - 70 dB · Suurlinnaliiklus tipptunnil - 90 dB · Mootorsaag 100-120 dB · Äike 120 dB · Rockkontsert 120-130 dB · Lennuk mõnekümne meetri kõrgusel 140 dB · Karjumine lähedal 90 dB Mõnikord näib, et meie reageerimine mürale sõltub sugupõlvedevahelisest erinevusest. Teatakse juhtumeid, mil linnainimesed on pagenud maalt linnulaulust hullununa. Täielik, absoluutne vaikus on aga veelgi hukatuslikum. Aistingute kaotus viib emotsionaalse ebastabiilsuseni või isegi psühhoosini. Praegu eristatakse peamiselt kahesuguseid kutsehaiguslikke kuulmishäireid: intensiivse
· 100 dB - 15 minutit · 103 dB - 7 minutit · 106 dB- 3 minutit · 109 dB - 1,5 minutit Asjad ja nähtused meie ümber tekitavad väga erineva tugevusega helisid. Näiteks: · Tuule sahin puulehtedes 10-20 dB · Kella tiksumine 20 dB · Sosin 20-30 dB · Tavaline kõne 60-65 dB · Keskmise tihedusega liiklus 70 dB · Suurlinnaliiklus tipptunnil 90 dB · Mootorsaag 100-120 dB · Äike 120 dB · Rockkontsert 120-130 dB · Lennuk mõnekümne meetri kõrgusel 140 dB · Karjumine lähedal 90 dB Müra allikad ja mõju inimesele Audioloogia on teadus, mis uurib müra mõju inimese kuulmisele. Kuuldava heli sagedus on 20-20 000 Hz, kõnel 500-2000 Hz, muusikal 400-800 Hz. Kuulmise nõrgenemine algab 20-aastaselt ja jätkub kogu elu jooksul. Nõrgenemine algab 10- aastase töötamise järel pideva müra tingimustes üle 85 dB (A). Kõigepealt kahjustub
kes töötavad orgaaniliste lahustitega kes tarvitavad valuvaigisteid, eriti aspiriini baasil Müra rõhk Tuule sahin puulehtedes - 10 dB Suurlinnaliiklus tipptunnil - 90 dB Kella tiksumine - 20 dB Mootorsaag 100-120 dB Sosin - 20-30 dB Äike 120 dB Tavaline kõne - 60-65 dB Rockkontsert 120-130 dB Keskmise tihedusega liiklus – 70 Lennuk mõnekümne meetri dB kõrgusel 140 dB Maailma Tervishoiuorganisatsiooni soovitab 85 dB - 8 tundi 100 dB - 15 minutit 88 dB - 4 tundi 103 dB - 7 minutit
Riski rühma kuuluvad töötajad kes suitsetavad, kellel on kõrge vererõhk, kes töötavad orgaaniliste lahustitega kes tarvitavad valuvaigisteid, eriti aspiriini baasil. Müra rõhk Tuule sahin puulehtedes - 10 dB Kella tiksumine - 20 dB Sosin - 20-30 dB Tavaline kõne - 60-65 dB Keskmise tihedusega liiklus 70 dB Suurlinnaliiklus tipptunnil - 90 dB Mootorsaag 100-120 dB Äike 120 dB Rockkontsert 120-130 dB Lennuk mõnekümne meetri kõrgusel 140 dB Lubatud müra tase Maailma Tervishoiuorganisatsiooni soovitab 85 dB - 8 tundi 88 dB - 4 tundi 91 dB - 2 tundi 94 dB - 1 tund 97 dB - 30 minutit 100 dB - 15 minutit 103 dB - 7 minutit 106 dB- 3 minutit 109 dB - 1,5 minutit Müra piirnormid elu- ja ühiskondlikes hoonetes haiglad 30 - 35
annaabi.ee 
