nii samuti)ja jagas oma päranduse 4-ks võrdseks osaks, Maryle, Dianale, st Johnile ja endale. St John oli küll armunud oma piirkonna rikkaima liikme kaunisse tütresse, kuid surus oma tunded maha ning soovis hoopis Janege abielluda, et minna koos Janega Ida-Indiasse misjonäriks (inimene, kes kuulutab oma usku). Jane ei nõustunud abielluma. kuid oli nõus abilisena kaasa sõitma, mis ei sobinud jälle st Johnile, nii jäi Jane peaaegu nõusse, aga Janet piinas mõte mr Rochesterist, ta lihtsalt pidi teada saama, mis oli saanud tema eluarmastusest mr Edward Rochesterist. Ja nii ta läkski tagasi, nägi varemeid, kuulis kohaliku käest, mis oli juhtunud, ja leidis oma pimeda ja käest vigastatud sõbra mahajäetud mõisamajast.
Jane oli nõus. Kuid pulmapäeval selgus et Rochesteri naine on veel elus ja pulm jäeti ära. Mr Rochesteri naine oli hull ja teda hoiti mõis pööningul. Jane oli väga löödud ja jooksis Thornfieldist ära. Ta võeti elama ühte perre. Kus hiljem tuli välja et ta on sugulane nende pere elanikudega. St. John kes tahtis pühenduda jumalale otsustas indiasse minna. Ta tahtis et Jane temaga abielluks ja kaasa läheks. Jane keeldus. Ta läks tagasi et näha mis mr Rochesterist saanud on. Kohale jõudes leidis ta eest põlenud mõisa. Kohalik ütles talle et too hull naine olevat mõisa põlema pand ja ise katuselt alla hüppand ja mr Rochester kaotas põlengus käe ja nägemise. Jane läks tagasi mr Rochesteri juurde. Nad olid koos väga õnnelikud ja peagi nad ka abiellusid. aja pikku mr Rochesteri nägemine taastus. Mulle see raamat meeldis. Alguses ma küll ei tahtnud seda lugeda aga lõpp läks liiga huvitavaks et pooleli jätta
jumalale, ning ta tahtis ka, et Jane teeks sedasama. Jane sai nende kõigiga väga headeks sõpradeks ning hiljem tuli välja , et nad on ka sugulased. Jane sai endale suure varanduse ning jagas seda ka oma uute sugulastega. Uues kodus oli möödunud juba paar aastat ning St. John otsustas Indiasse jumalat teenima minna. Ta tahtis, et Jane temaga abielluks ja kaasa läheks. Jane aga ei olnud abieluga nõus. Ta tahtis veel enne äraminekut näha mis on saanud mr. Rochesterist. Ta sõitis tagasi Thornfield`i ning nägi, et mõis oli maha põlenud. Ta küsis ühelt kohalikult, et mis oli juhtunud ja siis seletati talle kõik ära. Nimelt oli peremehe hull naine maja põlema pannud ning ise katusele roninud. Mr. Rochester tahtis teda sealt ära tuua kuid naine hüppas hoopis katuselt alla ning sai surma. Tulekahju tõttu jäi mr Rochester ilma nägemisest ning ühest oma käest. Ta kolis ära ühte oma teise mõisasse, mis asus väga üksikus kohas, metsade keskel.
Mary, Diana ja John olid õed ja vennad. St John tahtis kogu oma elu pühendada jumalale ning tahtis, et Jane teeks sama. Jane sai nende kõigiga väga headeks sõpradeks ning hiljem tuli välja , et nad on ka sugulased. Jane sai päranduse, mida ta jagas ka oma nõbudega. Uues kodus oli möödunud juba kaua aega ja ta töötas ka vahepeal külakoolis õpetajannana. John tahtis, et Jane tuleks koos temaga koos Indiasse jumalat teenima. Jane tahtis enne äraminekut näha, mis on saanud Mr Rochesterist. Ta sõitis tagasi Thornfieldi ning nägi, et mõis oli maha põlenud. Ta küsis ühelt kohalikult, kes teda ei tundnud, et mis oli juhtunud. Ja see kohalik rääkis talle kõigest. Lugu oli selline, et peremehe hull naine , kes elas ülemisel korrusel ja keda valvas Grace Pool. Oli kuidagi oma toast välja saanud ja maja põlema pannud ja lossi katusele roninud. Mr Rochester läks talle sinna järele, naine hüppas katuselt alla ja sai surma. Tulekahju tõttu jäi Mr Rochester ilma
pärast, 1902. aastal loodi uus DMG auto, mille mudel oli Mercedes Maybacki mootri järgi, mis lõi 35 hobujõudu. Mayback lahkus kohe pärast seda ja avas uue firma. Õigus Daimleri marginimele müüdi teistele tootjatele. Aastal 1890, Émile Levassor ja Armand Peugeot Prantsusmaalt alustasid sõidukite loomist Daimleri mootoriga ja sellega panid aluse autode tööstusele Prantsusmaal. Esimene disain Ameerika autodele bensiini sisepõlemismootoriga loodi 1877. aastal George Seldeni poolt Rochesterist, New Yorkist. Selden taotles patenti auto jaoks 1879. Aastal aga patendi taotlus aegus, sest masin ei saanud kunagi valmis. Pärast kuueteist aastast viivitust ja mõningaid täiustusi oma taotluses sai 5. novembril, 1895 Ameerika Ühendriikide patendi oma kahe taktilise auto mootori eest, mis takistas, rohkem kui julgustas autode tootmist USA-s. Tema patent vaidlustatio Henry Fordi ja teiste poolt ja tühistati aastal 1911.
Jane sai nende kõigiga väga headeks sõpradeks ning hiljem tuli välja , et nad on ka sugulased. Jane sai endale suure varanduse ning jagas seda ka oma uute sugulastega. Uues kodus oli möödunud juba paar aastat ning St. John otsustas Indiasse jumalat teenima minna. Ta tahtis, et Jane temaga abielluks ja kaasa läheks. Jane aga ei olnud abieluga nõus. Ta tahtis veel enne äraminekut näha mis on saanud mr. Rochesterist. Ta sõitis tagasi Thornfield`i ning nägi, et mõis oli maha põlenud. Ta küsis ühelt kohalikult, et mis oli juhtunud ja siis seletati talle kõik ära. Nimelt oli peremehe hull naine maja põlema pannud ning ise katusele roninud. Mr. Rochester tahtis teda sealt ära tuua kuid naine hüppas hoopis katuselt alla ning sai surma. Tulekahju tõttu jäi mr Rochester ilma nägemisest ning ühest oma käest. Ta kolis ära ühte oma teise mõisasse, mis asus väga üksikus kohas, metsade keskel
Ta asubki teele, kuid leiab eest mahapõlenud mõisa. Seal lähedal olevas linnas kuuleb ta, et mr Rochesteri hull naine oli mõisa põlema pannud. Mr Rochester oli kõik evakueerinud, kuid naine oli katusele roninud. Rochester oli riskinud oma eluga, et talle järele minna ja ta sealt päästa. Naine aga hüppas katuselt alla. Rochester kaotas ühe käe ja jäi pimedaks ja elavat nüüd oma teises mõisas paksu metsa sees. Jane pöördub nüüd sinna. Mr Rochesterist on jäänud ainult inimvare, kui Jane teda näeb. Edward ei usu algul, et Jane tagasi tulnud on. Kui ta lõpuks selles kindel on, on mõlema õnn piiritu. Nad abielluvad ning aastate pärast taastub ka mr Rochesteri nägemine ühest silmast natuke, nii et ta näeb oma lapsi. * St John läks misjonäriks, oli kirjavahetuses Jane'iga ja suri Indias olles. Oma viimases kirjas Jane'ile kirjutas ta, et tunneb jumala kutset. Arvamus
annaabi.ee 
