jooksul filmida. Saadava materjali abil saab analüüsida ja efektiivselt võrrelda õpilast profiga ning anda parem ettekujutus sooritatavast harjutusest. Et jooksu liigutus koosneb mitmest faasist, saab seda ka faasiliselt õpetada. See aitab ka asja lihtsana hoida ja vältida liigutustegevuse valesti omandamist. Kui üksikute komponendidega saavutatakse esialgne liigutusoskus, võib proovida harjutust tervikuna. Et algul on jooksuliigutused kohmakad ja ehk isegi robotlikud, tuleks juhtida tähelepanu tüüpvigadele, mitte aga stiilile. Tegevust saab täpsustada sõnalise selgituste teel või ideaalis ka demonstratsiooniga. Trenni järel peaks õpilasel olema ettekujutus korrektsest jooksutehnikast ning aru saama miks see vajalik on. Motoorne staadium Motoorses staadiumis hakkab õpitav liigutustegevuse oskus harjutamise teel arenema. See periood võib kesta kuudest aastateni. Seni puise liigutuse kvaliteet hakkab
ja metallist. Kuid kui ta 1952. aastal Pariisi kolis hakkas ta tegema nn metamehhaanilisi skulptuure, mõeldes ise välja nimetuse beyond the machine (tõlkes sealpool masinat), Jean oli aga juba enne sõda huvitunud reaalse liikumise kasutamisest kunstis. Metamehhaanilised skulptuurid võivad olla harjumispärase suurused või isegi hiigelsuured traadist, plekist, minemavisatud masinadetailides, vanadest seadmetes ja olmejääkidest mobiilsed robotlikud kaadervärgid, mis on varustatud mootoriga ning liiguvad, pöörlevad, kolisevad, pritsivad vett või levitavad lõhna. Kõik need masinad on aga veidrad, kasutud ja absurdsetena mõjuvad. Kunstniku enda väljenduse kohaselt on see kõik ,,tsivilisatisooni jäätmete reanimeerimine". Ta ehitas ka joonistusmasinaid, mida nimetas ,,metamaatilisteks" (ing.k metamatic), kuulsaim oli ,,Metamatic nr.17" ning seda eksponeeriti 1959.
kasutuselevõtt. Tarbeese kaunistusteta, lihtne, funktsioonile vastav, materjalide omadustega maksimaalselt arvestatav. 12. Missugune kunst on neodada, missugune võis olla neodadaistlik teos? Loomingusse mahtus ka suur tükk irooniat ja pila abstraktse ekspressionismi aadressil. Neodadaistlik teos on nt metamehhaaniline skulptuur (hiigelsuured või ka harjumuspärase suurusega traadist, plekist, minemavisatud masinadetailidest, vanadest seadmetest ja olmejääkidesr mobiilsed robotlikud kaadervärgid). 13. Mis on installatsioon? Kunsti liik, millest tavaliselt esitatakse vaatajale mingit valmispaigaldatud ruumilist kompositsiooni. 14. Mis Sa arvad, missugusest kunsti perioodist või mis aastatest happening võis alguse saada (isegi kui nimetus tuli hiljem)? Happening sai alguse 1950.-60. aastatel, mil see kasvas välja või sai mõjutusi Itaalia futuristlikust kunstivoolust. Termini käis välja Ameerika kunstnik Allan Kaprow. Happening'i defineeritakse kui
basaalganglionid. Basaalganglionid: 1) sabatuum (nucleus caudatus); 2) läätstuum ehk putamen: Need kaks kokku moodustavad juttkeha - korpus striaton (?); 3) kahvatukeha (globus pallidum) Juttkeha ja kahvatukeha moodustavad striopallidaarse süsteemi. Parkinsoni tõbi on tingitud selle süsteemi häiretest (suurema amplituudiga käte ja pea värisemine; algusfaasis väikemad – haigus progresseerub; hammasratta fenomen – liigestest sujuvalt liigutusi teha ei saa – robotlikud liigutused). Põhjustavad ka tavalisi lihaste liigustuste häireid. Basaalganglionid kuuluvad ka kstrapüramidaalsüsteemi – osalevad liigutuste koordinatsiooni süsteemis. Neil tuumadel seaos substancia nigra'ga (mustaine). Suuraju koor Vasak- ja parem poolkera, mis on sümmetrilise ehitusega. Ühendus kahe poolkera vahel pole kogu ulatuses, vaid allpool. Ühendusi ühendavad närvijuhteteed (???) Juhteteed, mis ühendavad ajukoore alaossa jäävat vasakut ja paremat ajupoolkera
keskenduda oma ja teiste elu paremaks muutmisele. Mõnes mõttes on utooplased küll vabamad, teisest küljest on nad aheldatud süsteemi külge. Utooplaste praktiliselt iga samm on ette määratud, elu on väga rutiinne. Nad ärkavad hommikul kõik samal ajal üles, lähevad tööle, söövad lõunat, töötavad uuesti, söövad õhtust, natuke meelelahutust, vahepeal jääb aega natuke enda jaoks ning peavad uusti ennast magama sättima. Inimesed tunduvad kõik väga robotlikud, neil ei ole mingeid omi soove, unistusi, tahtmisi. Kõik nende tegevused peavad olema kooskõlastatud, et süsteem saaks toimida. Iga rutiinist erineva tegevuse läbiviimiseks (nt reisimine) peavad nad taotlema eri luba. Samas tänu sellisele süsteemile ei pea nad kunagi millestki puudust tundma, nad on ühiskonnas tahetud ning ei pea kartma üksindust, sest lõuna- ja õhtusöögid toimuvad koos teiste inimestega, kus saab arutada päevakajaliste südmuste üle
annaabi.ee 
