märtsil 2010 kanda üle ka viimase kahe kuu üüri -10 000. Üürileandja veendus,et 25.märtsil raha ei laekunud ja see ei laekunud ka edaspidi. Küsimused: Mis kuupäevast tekkis üürileandjal õigus pöörduda hagiga kohtusse. Millal, st. mis kuupäeval hakkas lugema hagi aegumistähtaeg ja mis kuupäeval ja mis aastal hagi aegub. Vastus: Kuna raha ei laekunud lubatud kuupäeval 25.03.10 ning üürniku poolt ei olnud täpsustatud, mis kellaajal täpselt ta raha üle kannab (õhtul, lõunal jne), seega üürileandjal tekkis õigus pöörduda hagiga kohtusse järgmisel päeva hommikul ehk 26.03.10. Tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on 3 aastat. Hagi aegumistähtaeg hakkas tiksuma 26.03.10 ning aegunud kuupäeval 27.03.13.
puudub. See tähendab, et iga isik võib võtta endale üürilepinguga kohustuse mõne asja väljaüürimiseks, nt iga isik võib sõlmida õiguslikult siduva üürilepingu teisele isikule kuuluva maja välja üürimiseks. Antud õigus tuleneb VÕS § 12 lg 1, mille kohaselt ei mõjuta lepingu kehtivust asjaolu, et lepingu sõlmimise ajal oli lepingu täitmine võimatu või et üürileandjal ei olnud asja käsutamise õigust. Üürilepingu alusel tekib üürileandjal asja üürniku kasutusse andmise kohustus ja üürnikul tekib õigus nõuda üürileandjalt asja üleandmist.Kui üürileandjana sõlmib üürilepingu isik, kellel konkreetse asjaga õiguslik seos puudub, siis on üürilepingu täitmine võimatu. Üürilepingu täitmise võimatus ei välista aga üürniku poolsete üürilepingu rikkumisest tulenevate nõuete maksmapanekut üürileandja suhtes. Kui üürileandja üürnikule asja üle ei
SEADME ÜÜRILEPING Käesoleva seadme üürilepingu (edaspidi: Leping) on sõlminud [kuupäev], [koht] (1) [Üürileandja nimi], registrikoodiga [registrikood], asukohaga [aadress] (edaspidi: Üürileandja), mida esindab juhatuse liige [juhatuse liikme nimi] ja (2) [Üürniku nimi], registrikoodiga [registrikood], asukohaga [aadress] (edaspidi: Üürnik), mida esindab juhatuse liige [juhatuse liikme nimi] edaspidi viidatud ka kui Pool või ühiselt kui Pooled, alljärgnevas: 1. Lepingu objekt 1.1 Lepinguga antakse Üürnikule kasutamiseks Lepingus toodud tingimustel [seadme nimetus ja kirjeldus] (edaspidi: Üüriobjekt) koos kõigi seadme kasutamist puudutava dokumentatsiooniga. 1
ÄRIRUUMI ÜÜRILEPING Käesoleva äriruumi üürilepingu (edaspidi: Leping) on sõlminud [kuupäev], [koht] (1) [Üürileandja nimi], registrikoodiga [registrikood], asukohaga [aadress] (edaspidi: Üürileandja), mida esindab juhatuse liige [juhatuse liikme nimi] ja (2) [Üürniku nimi], registrikoodiga [registrikood], asukohaga [aadress] (edaspidi: Üürnik), mida esindab juhatuse liige [juhatuse liikme nimi] edaspidi viidatud ka kui Pool või ühiselt kui Pooled, alljärgnevas: 1. Lepingu objekt 1.1 Lepinguga antakse Üürnikule kasutamiseks Lepingus toodud tingimustel äripinnana [äriruumide asukoht] asuvad ruumid üldpinnaga [ruutmeetrite arv] m2, (edaspidi: Üüriobjekt).
kui üürnik täidab mingi kohustuse, mis ei ole otseselt seotud üüritud eluruumi kasutamisega. Nt üüri maksmine ja üüritud pinna korrashoid on seotud ruumi kasutamisega, mingite muude üüripinda mittepuudutavate kohustuste täitmine aga mitte. Kui selline kohutus on isegi lepingusse pandud on see nagunii tühine ja seda ei pea täitma (VÕS § 273 Eluruumi üürilepinguga seotud kokkuleppe tühisus Tühine on kokkulepe, mis seab eluruumi üürniku sõlmimise või jätkamise sõltuvusse üürniku kohustusest üürileandja või kolmanda isiku suhtes, kui see kohustus ei ole otseselt seotud üüritud eluruumi kasutamisega). Eluruumi üürilepingu vormi mõju lepingu tähtajale: Kui eluruumi üürileping on sõlmitud mitte kirjalikus vormis vaid nt suuliselt ja tähtajaga üle ühe aasta - loetakse leping sõlmituks tähtajatult, kuid sellist lepingut ei või ülesse