TUTVUSTUSEKS Viirpapagoid kui lemmiklindu on mitmetes vrvivariantides ning teda peetakse meelsasti kogu maailma kodudes. Vabas looduses elavad viirpapagoid parvedes ning pesitsevad kolooniatena. Roheline vrvus maskeerib neid puude latvades suurepraselt. VLIMUS Viirpapagoi looduslik vorm on heleroheline, ngu kollane, mustad tpid kurgu all. Sabasuled on tumesinised. Aretatud viirpapagoid on veidi suuremad, kui looduses elutsevad linnud. TOITUMINE Viirpapagoide parved rndavad Austraalia phja- ja lunaosa vahet, jrgnedes vihmaperioodidele. varahommikul ja htuti kogunevad lagedate rohtalade kohale hiigelsuured papagoide parved, kes lendavad toitu otsima. Kige enam armastavad nad rohu- ja taimeseemneid. Viirpapagoi koorib osavalt tera kestast vlja ning sb selle tervelt vi tkkidena ra. Sageli ronib ta krgeid rohukrsi mda les, et juda ladvas leiduvate seemneteni. Viirpapagoi on vga hsti kohastunud eluks kuivades piirkondades ja on
mis juurdus kogu Lne-Euroopas. Tema htlustas ja uuendas liturgilised tekstid, mis said lne kirikulaulu - gregooriuse laulu - aluseks. NEUMA - noodimrk, mis ei thista mitte ksikut heli, vaid 1-4 helist koosnevad meloodiaelementi TROOP - omaprane loomingumeetod, traditsiooniliste tekstide vaba laiendamine LITURGILINE DRAAMA - teatraalne stseen jumalateenistusest, kus kanti lauldes ette selle pha juurde kuuluv ja poeetiliselt tdeldud piiblilik GOLJAARID E VAGANDID - rndavad lipilased vi teenistuseta vaimulikud, esimeste ilmalike laulude kirjapanijad. KANGELASLAULUD - vanimad silinud rahvakeelsed ilmalikud laulud, pikad eepilised poeemid mtiliste kangelaste vgitegudest, mida lauldi lihtsate, igas vrsis korduvate meloodiavormelitega RTLILAUL E KESKAEGNE UKONDLIK LUULE TRUBADUURID - provantsi keeles luuletanud laulikud Luna-Prantsusmaal, kige peenem stiil, palju kaunistusi, kuulsaim Bernart de Ventadorn
Nad phendavad osa oma pevast ka lbutsemisele. Need loomad suhtlevad omavahel vilede ja igasuguste piuksatuste abil. Delfiinidel on vime ksteist mista ja ra tunda. Igal aastal hukub vga palju delfiine kalurite ke lbi. Kui delfiinil on vigastused, on tal orienteerumisega raskusi. Nii satub ta kaldale. Ta kutsub teised delfiinid endale appi ning nii satuvad htta ka teised delfiinid. Delfiinid toituvad erinevatest kalaliikidest. Kui nad rndavad kalaparvi, teevad nad peaaegu alati koostd. Delfiinid vestlevad omavahel vilede keeles ja piiravad kalad mber. On teada ka seda, et delfiinid kasutavad oma vilistamist kalade kurdistamisel. Delfiinid hangivad toitu peval, kui kalu on piisavalt. Kui kalu pole pda, siis pavad delfiinid kaheksajalgu ja teisi merephjas elavaid kalu. Muidu pavad delfiinid saaki sel. istel jahiretkedel ei tegutse nad eriti meeskonnana. Silmikdelfiin paaritub kevad-suveperioodil. Poeg snnib vee all 10-12 kuu prast
5. planeeri teadlikult enesetuulutamist Stressi phjused: katastroofid ,elusndmused ,inimeste vahelised suhted, tga seoses. Stressi faasid: 1.HIRE FAAS - kehalised vimed kasvavad, energia mobiliseeritakse, kiirus ja jud suurenevad, thelepanu teravneb, tekib erutus. 2.VASTUPANU FAAS fsiline ja vaimne nrgenemine , lereageerimine, rritav olek, viha pursked, unehired. 3.KURNATUSE FAAS ehk LBILEMISE FAAS kurnatus-oled pidevalt nrk ja vsinud, knilisus-oled negatiivne ja kriitiline, tunned et kik rndavad sind.' Kaitsemehhanismid: 1. repressiooni e. trjumise-abil surutakse revust tekitavad mtted ja tunded teadvusest vlja. Nii vib inimene ebameeldiva kogemuse unustada, kuid see kogemus hakkab phjustama nivalt motiveerivaid tegusid, kuna trjumine pole tavaliselt pris tielik. 2. regressioon e. tagasiminek-vib aset leida olukorras, kui inimene ei tea ,kuidas toimida. Siis vib ta appi vtta lapseplves omandatud kitumisviise.
annaabi.ee 
