RNaasP, mille variant on olemas kõikides organismides. RNaasP omab nii RNA komponenti kui ka valgulisi subühikuid. Üldiselt leiab 5’ otsa protsessing aset enne 3’ otsa protsessingut. tRNA geeni transkripti 3’ poolne protsessing on komplitseeritum. Erinevaid protsessingu radasid võidakse kasutada isegi ühe ja sama organismi piires. Esmalt lõikab prekursorit 3’- otsast endoribonukleaas RNaasE. Seejärel treivad eksoribonukleaasid RNaas PH ja RNaas T 3'-otsa parajaks. Kui tRNA on transkribeeritud pikemate prekursoritena, siis lõikavad eksonukleaasid PNPaas ja RNaas II esmalt transkripti lühemaks ja nüüd asuvad tööle 5' otsas RNaas P ja 3' otsas RNaas PH ja RNaas T. Kui tRNA geen ei kodeeri CCA-otsa, osaleb 3’ otste protsessimisel endonukleaas RNaas Z. RNaas Z sooritab lõike prekursori 3' otsas kohe pärast diskriminaatornukleotiidi (N73)
ilmneda. Kui ka komplementeeriv degradatsioonirada on defektne, on see rakkudele letaalne. Ensüümid, mis osalevad mRNA degradatsioonil Bakterites on kirjeldatud üle 20 RNaasi, mis osalevad tRNA-de ja rRNA protsessingul. Mõned neist osalevad ka mRNA degradatsioonil. Vastavalt sellele, kas nad lõikavad RNA molekulide sisemistesse järjestustesse, lõhkudes fosfodiestersidemeid või lagundavad RNA molekule otsast, jaotatakse RNaase endo- ja eksoribonukleaasideks. Eksoribonukleaasid Erinevalt eukarüootidest on bakteritel kirjeldatud ainult 3' 5' suunas mRNA-d lagundavaid eksoribonukleaase. Põhilised mRNA-d degradeerivad eksoribonukleaasid on polünukleotiidi fosforülaas ja RNaas II. Juhul, kui degradatsiooni käigus ei tule ette ületamatuid sekundaarstruktuure, jäävad algsetest mRNA molekulidest järele ainult lühikesed, 10 20 nt-pikkused oligonukleotiidid molekulide 5' otstest.
tekib mitme mehhanismi abil. Tähelepanuväärne on, et võrreldes kasvavate rakkudega on persistorites 1-2 suurusjärku vähem glükolüüsi vaheprodukte, nagu glükoos-6-fosfaati, fruktoos-6- fosfaati, DHAP jne, välja arvatud PEP. See näitab, et persistoritesse on vähenenud toitainete voog ning rakud on läinud stressi. Persistoritele on iseloomulik, et suurenenud on RNA lagundamine (post- transkriptsiooniline regulatsioon) ning vähenenud translatsioon. Persistoritest leiti rohekm RNaase (I, R, E) ja ribosoomi modulatsiooni faktorit (RMF), mis takistab 70S ribosoomi moodustumist. Samas metaboolselt aktiivsete ja inaktiivsete persistorite vahel on ka erinevusi. Metaboolselt aktiivsetes persistorites on kõrgem DNA replikatsiooniga seotud valkude kontsentratsioon ning rohkem globaalset regulaatorit IHF-i. On välja pakutud, et IHF-i on rohkem selle pärast, et teda on vaja replikatsiooni alustamiseks. Toksiin/antitoksiin-süsteemide kõrvale pakutakse üha enam persistorite
ondary compounds such as polyphenols. separated in agarose gels stained with ethid- Consequently, adequate nucleic acid purifi- ium bromide. Before DNA estimation, RNA cation is crucial to convert food samples into must be carefully eliminated in order to avoid samples amenable for amplification by adap- an overestimation of yield. For this purpose tation of extraction procedures to each food a straightforward treatment with RNAase A matrix. The first stage is homogenization to is recommended. Then, it is simple to cor- reduce the sample particles to an appropriate relate the amount of DNA (ng) with copy size by grinding in homogenizers, such as number by using the C-value (Arumuganathan blenders, stomacher, polytron, ultra-turrax, and Earle 1991; Bennett and Leitch 2003). mills, and mortars, which reduce consider- Purity of DNA can be evaluated by assessing ably the sampling error (Begg et al
annaabi.ee 
