7b 2008 Mürktaimi tuntakse maailmas umbes 10000 liiki, mis on üsna väike osa Maad asustavast taimeriigist. Mitmed mürkained kaitsevad taimi parasiitseente ja mikroobide eest. Mõned ained annavad taimele sellise lõhna ja maitse, mis säästab teda ärasöömise eest. Tihti meelitatakse aga iseloomuliku lõhna ja värvi abil ligi taimi tolmeldavaid putukaid. Õige kasutamise korral on paljud mürktaimed ka väärtuslikud ravivahendid. Seetõttu on väga raske tõmmata piiri mürk- ja ravimtaimede vahele. Mürktaimede üldiseks iseärasuseks on see, et nendes sisalduvad aineid, mis juba väga väikestes kogustes võivad põhjustada inimorganismi mürgistusi. See võib väljenduda närvisüsteemi, vereringe ja seedekulgla kahjustustes või allergia tekkes. Mürgiste ainete kogus erinevates taimeliikides on erinev. Enamasti ei ole see ka sama taime erinevates organites ühesugune
Taimedeks valisin mürkputke, hariliku maikellukese, hariliku jugapuu, hariliku näsiniine ning hariliku leselehe. Valisin selle teema ja need taimed seetõttu, et need on Eestis laialt levinud ja tihtipeale inimesed ei oskagi oodata, milliseid omadusi nendel taimedel on. Töö eesmärgiks on tutvustada nende taimede negatiivset ja positiivset mõju tervisele. Samuti ka tutvustada, millised osad taimest on mürgised ja millised ei ole ning millised osad taimedest on tervisele kasulikud. Mürktaimed on taimed, milles sisalduvad mürgised toimeained. Need on peamiselt alkaloidid, glükosiidid, eeterlikud õlid ja ka mõruained (Meitern, 2009). Sellised toimeained avaldavad organismile mõju juba nii väikestes kogustes kui ka üliväikestes kogustes, millega kokkupuutel tekivad häired kudede elutegevuses ja elundite biokeemilistes protsessides, mille tagajärjel tekib mürgistus. Mürktaimede põhiliseks iseloomustuseks on see, et kahju tekib
Olustvere Teenindus-ja Maamajanduskool Põllumajandus Tambet Olev Mürktaimed Referaat 2013 Sissejuhatus Inimene on juba ammusest ajast peale õppinud tundma söödavaid, raviva toimega ja ka mürgiseid taimi. Maailmas on ligi 10 000 erinevat mürktaime, millest enamus kasvab troopilises kliimas ja enamik kuulub õistaimede hulka. Mürke leidub kas kogu taimes või mõnes selle osas. Mürkainete säilivusaeg on erinev, mõni kaob, kui taime keeta, pesta või kuivatada
Taimsed mürgid Ingmar Juurik Sisukord Mürktaimedest üldiselt Eesti mürktaimed Mõned mürktaimed ja nende iseloomustus Muud mürgid Teised mürgised taimed Mürktaimedest üldiselt Mürktaimi on umbes 10 000 liiki, neid kasvab kõikjal, kõige rohkem lähistroopikas ja troopikas; enamik kuulub õistaimede hulka. Eestis ei ole taimemürgistused eriti sagedased, peamiselt juhtub neid alla 10-aastastel lastel. Eluohtlike ägedate mürgistuste keskmiseks sageduseks arenenud maades loetakse kuni 4 juhtu 1000 elaniku kohta aastas, neist 1-1,5 % on mürgistused taimedega.
Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Haridusteaduste instituut x x LEVINUMAD MÜRKTAIMED EESTIS JA NENDE TOIME INIMESELE referaat Läbiv pealkiri: Mürktaimed KAITSMISELE LUBATUD Juhendaja: Nimi Perenimi (teaduskraad) ............................................... (allkiri ja kuupäev) Kaitsmiskomisjoni esimees: Nimi (teaduskraad)
annaabi.ee 
