Nende järel sõitis kullatud neljahobuserakendiga kaarikus triumfeeriv väepealik. Ta kandis kullaga tikitud purpurpunast toogat, ta nägu oli värvitud menninguga Kapitooliumi peajumala Jupiteri näo sarnaseks, käes oli tal valitsuskepp ja loorberioks. Väepealiku pea kohal hoidis ori kuldselt pärga. Kaariku taga sammusid võidetud vaenlase pealikud vastu oma hukkamisele. Alles nende järel marssisid ohvitserid, vaenlase orjusest vabastatud Rooma kodanikud ja täies rivikorras leegionid, kes laulsid oma võidukale juhile ülistuslaule, teinekord ka lorilaule- triumfi ajal oli mõndagi lubatud. Jupiteri templis ohverdas triumfaator peajumalale oma loorberioksa ja tappis ohvrilooma. Seejärel jagati sõjameestele kingitusi ja väepealiku kulul algas suur pidu (eraldi juhtkonnale ja eraldi rahvale), millega triumfikäik lõppes. Hiljem austati triumfaatoritena ainult keisreid, kuigi nad polnud sõjakäigust üldse osa võtnud
N ii nagu ka Eestisse olid Punaarmee baasid rajatud 1939. aastal, samamoodi on ka tänapäeval Krimmis olevad Vene Föderatsiooni sõjaväebaasid. Kiiev sõlmis 2010. aastal Moskvaga pakti, mille alusel jääb Sevastopolis asuv mereväebaas Venemaa kasutusse 2042. aastani. Teine sarnasus on Ukrainas vene sõjaväeliste riietumine tsiviilriietuses. Samamoodi räägitakse, kuidas 1940. aastal saabusid Eestisse demonstratsioonile rivikorras marssivad ja ühesuguse soenguga noormehed. K õik toimuv sillutas teed valimisteni, mis muutis Eesti tuleviku täielikult ning nii on ka Krimmis tänapäeval, mil kuulutati välja referendum. Ühine on ka ülejäänud maailma riikide nõutu pealtvaatamine, tunnistades sõndadega kui ,,kurb" see kõik toimuv on. Nii nagu 1940. aastal lääs ei sekkunud Venemaa tegemistesse, vaid vaadati kurvalt pealt eestlaste ja teiste baltlaste hävitamist, siis ka nüüd ei ole sekkunud muu maailm
sõjaväebaaside töölisi, valdavalt N.Liidu kodanikke. Punaarmee üksused ja tankid olid Vabaduse väljakule ja selle ümbrusse juba enne miitingut kaitseks valmis pandud. Punakomandörid ja armeelased osalesid vahetult miitingus, pidasid kõnesid, aitasid "juubeldada" ja "rahva häält" teha. Jõudemonstratsioon jätkus Kadrioru lossi ees, kuhu umbes tuhande laiali minemata jäänud meeleavaldaja hulgas marssis rivikorras ka 150 räbalaisse riietatud punasõdurit, kes reetsid end 4 Eestis tundmatute vene lauludega. Rongkäiku saatis ja Kadriorgu jõudis üle 20 tanki ja muu soomuki. Siis muutus jõudemonstratsioon sõjaliseks interventsiooniks. Patarei vangide vabastamist ja aktsiooni Kalamaja õhukaitseväeosa vastu julgestasid jällegi tankid, millele hiljem kiirkorras appi toodi terve punaarmee väeüksus. Vanglaülemat ähvardamas käinud 5mehelise
- poltidele M16...M24 - (d+2) mm x 2,5 d, - poltidele M27 ja suurematele - (d+3) mm x 2,5 d. TERASKONSTRUKTSIOONID ABIMATERJAL 53/79 Georg Kodi TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL ehitiste projekteerimise instituut POLDIAVADE ASETUS - piki jõu mõjumissuunda: e1 > 1.2d0 p1 > 2.2d0 - jõu mõjusuunaga risti: e2 > 1.2d0 p2 > 2.4d0 Rivikorras paiknevate kinnitusvahendite augud Malekorras paiknevate kinnitusvahendite augud b) Malekorras paiknevate kinnitusvahendite a) Kinnitusvahendite aukude asetuse tähised aukude asetuse tähised p1 14 t ja 200 mm p2 14 t ja 200 mm p1,0 14 t ja 200 mm p1,i 28 t ja 400 mm
7.2 (e)]: - piki poldiaugu pikemat telge: e3 > 1,5d0; (7.4a) - lühema telje kaugus äärest: e4 > 1,5d0; (7.4b) o malekorras paiknevate aukude minimaalsed vahekaugused vt joon. 7.2 (b); o malekorras paiknevate aukude maksimaalsed vahekaugused vt joon. 7.2 (c) ja (d). Teras 1 78 Rivikorras paiknevate kinnitusvahendite augud Malekorras paiknevate kinnitusvahendite augud a) Kinnitusvahendite aukude asetuse tähised b) Malekorras paiknevate kinnitusvahendite aukude asetuse tähised p1 14 t ja 200 mm p2 14 t ja 200 mm p1,0 14 t ja 200 mm p1,i 28 t ja 400 mm välimine rida sisemine rida
annaabi.ee 
