nõudmised. Protsessi ei saa enam lineaarsena käsitleda, kuna olulisel kohal on auditooriumi tagasiside, mis on suunatud nii meediale kui kommunikaatoritele. Selle käsitluse kohaselt on meedia suhteliselt avatud ja neutraalne teenindav organisatsioon ilmalikus ühiskonnas. teadete edastamise efektiivsuse mõõdupuuna vaadeldakse auditooriumi rahulolu. Tugineb Ameerika vabaturu meediale. · 2.mudel rituaalsuse või ekspressiivsuse mudel Rituaalsuse mudel peab transmissiooni mudeli puuduseks kommunikatsiooni piiramist pelgalt teadete edasiandmisega. J. Carey käsitlus aga viitab instrumentaalsusele, põhjus-tagajärg suhetele ja ühesuunalisele teadetevoolule. Carey toob välja ka alternatiivse kommunikatsioonikäsitluse jooned, nimetades seda rituaalseks. Selle järgi on kommunikatsioon seotud terminitega nagu jagamine, osalemine, ühendus, sõprus ja ühine usk
teatrisuundumuse ilme. Mitmest lavastusest võib leida folkloorsest ainest. Folkloorsus seostus tal teatri alglätete, juurte otsinguga. Rahvapärimusliku ainesega seostus ka tema huvi ja vaimustus teha lastelavastusi. Just lapsed olid tema meelest kõige vabamad suhtlejad ja ühisesse teatrimängu lülitujad. Paljudes tema lavastustes kumab läbi tema püüdlus grotowskiliku vaese teatri poole. Tema biograafias on ka tõelisi lavastuslikke suurvorme Mõneti seostus rituaalsuse otsingutega ka tema huvi Ida teatritraditsiooni vastu. Komissarovi teater oli poliitiline. Mõju avaldas talle Brecht. Tema lavakujundus oli võimas, suured kujud. A lahkas sotisolistlike ja poliitilisi teemasid, psühholoogiline lahkamine. Tema lavastustes esines ka popkultuuri elemente. Ta viljeles noorteteatrit. Vahel võib leida ka rahvuslike motiive. Nende 2 lavastaja looming on väga erinev. Üks pooldab rahvuslikust, folkloorsust ja siirust,
.puudutab ideoloogiat, väärtusi ja ideesid ning võimaldab seega alati ideoloogilisi tõlgendusi :Kommunikatsiooni neli mudelit Edastamise(transmissiooni) mudel massikommunikatsioon on isereguleeruv protsess, mida .1 juhivad auditooriumi huvid ja nõudmised. Seda kujundab auditooriumipoolne tagasiside, mis on suunatud nii meediale kui ka seda kasutatavatele kommunikaatoritele. Auditooriumi .rahulolu, Ameerika vabaturu meedia Rituaalsuse või ekspressiivsuse mudel instrumentaalsus, põhjus-tagajärg suhted, .2 ühesuunaline teadetevool. Rõhutatakse saatja või vastuvõtja rahulolule, mitte aga praktilistele eesmärkidele. Sõltub ühistest arusaamadest ja emotsioonidest. Pühitsev, täiuslikkusele püüdlev. Vajab edukusest vaatemängu. Varjatud, sümbolid. Mõjutab ühiskonda ja sotsiaalseid .suhteid Kommunikatsioon kui kajastamine ja tähelepanu: avalikustamise mudel pealtvaatamine. .3
Laste suremus oli sage. Laste kasvatamine allus traditsioonidele. Kuni viienda eluaastani suhtuti lastesse leebelt, seejärel läks asi karmimaks. Lapsi karistati riidlemise, sõimu, laksude ja vopsudega, raskemate pahanduste eest said nad peksa. Lapsi hirmutati kolli, kodu- ja metshaldja, karu või rebasega. Viieaastased lapsed hakkasid juba tööle. Ema õpetas tütart, isa poega. Oluline oli pidev eeskuju. Talupoja laps kasvas nii looduse tsüklites kui ka vanade tavade, kommete ja rituaalsuse kogumis. Hinnati väärikust suhtlemises. Etiketist kinnipidamine oli väga oluline. Lipitsemist põlati. Eneseväärikus oli ka kõige vaesemal. Inimese omadusi hinnati oskuse järgi ,,Kopikas teenida". Tavasuhtluses hinnati ausust. Lapsi õpetasid kasvatama ja kuulekuses hoidma kirikuisade kirjutised. Eelkõige õpetati- õpiti, kuidas käituda, ja mida teada jumalateenistuse käigus. KRISTLANE RENESSANSS. UUS INIMENE