Meedias olen märganud mõningaid mõttevälgatusi olmejäätmete ladestuspaikade puudujäämise kohta. Üheks kõige eredamaks neist oli soovitus hakata prügi lennutama avakosmosesse. Päikesesüsteemi täitudes otsitakse tõenäoliselt uus galaktika , mida reostama hakata. Selleks ajaks on arvatavasti teadus nii kaugele arenenud ,et planeedilt teisele samasugusele reisimine pole probleemiks ning terve maakera rahvastik evakueeritakse risustamata taevakehale. Taolise mõttekäigu juures tuleb ilmsiks tõsiasi, et inimestel on enamasti kombeks probleemide eest põgeneda , selle asemel, et neid lahendada või hoopiski ennetada. Kaheldavaks on muutunud inimsoo evolutsiooniline areng looduse osana.Tekib arusaam, nagu me oleksime tundetud , puhtalt loogilise mõtlemise ,mehhaniseeritud , orgaanilise kesta ja programmeeritud ajuga elusorganisme imiteerivad masinad. Seda sama ei saa öelda ühegi teise looma kohta
veel rääkida. Siis, kui aeg küps, olukord parem, tuju vastav. Ka see on seisukohavõtt. Ja lisaks ka otsus, et seisukoht jäetakse veel veidi ootele, sest hetkel see ei vääri veel väljaütlemist. Ja vahel on ka nii, et polegi midagi öelda. Siis on kaks võimalust kas vaikida, või lasta kuuldavale artikuleeritud häälitsusi, ehk mõttetuid sõnu. Ka sel juhul on vaikimine 1 seisukoht vastutusrikas otsus jätta meie psühholoogiline ruum risustamata mõtetute sõnakõlksudega. Oleksin võinud ka selle kirjandi esitada nii, et pärast pealkirja järgneb puhas valge leht. Iseasi, kuidas õpetaja oleks sellest aru saanud. Ja kõigist vahvatest mõtetest, mida minu pea on täis. Praegu panen küll kirja, aga pärast võin ju vaikides veel juurde mõelda. Ja kujundada nii mõnegi seisukoha kirjanditest, õpetamisest ja õppimisest. Ja elust üldse. Vaikides. Ja siiski alati ei saa vaikida
läbimõeldud kasutamisele, inimeste tarbimisharjumuste kujundamisele, uute tehnoloogiate rakendamisele ja ühiskonna sotsiaalse sidususe suurendamisele. 21. Inimest loodusega siduvaid õigusi ja kohustusi nimetatakse igaüheõiguseks. Need ei ole reguleeritud seadustega, vaid tuginevad elanikkonna teadulikkusele ning eetika- ja moraalinormidele. Näiteks kõikjal looduses ja kultuurimaastikel, sõltumata omandivormist, on lubatud liikuda jalgsi, rattaga, paadiga, ratsa, seejuures loodust risustamata ja loodusele ning maaomanikule kahju tekitamata. Näiteks võib suvel põldude vahel liikuda piki põllupeenart, samuti võib kasutada eramaale jäävaid veekogusid päevitamiseks ja suplemiseks. 22. Rahvastiku kasv on suurim globaalprobleem, sest ülerahvastumisest saavad alguse kõik teised probleemid (toidupuudus, saaste). Selleni on viinud arstiteaduse ning heaolu kasv. Tagajärjed: intensiivne majandamine viib metsade hävitamise, kõrbestumise, erosiooni tekkimise ja mulla saastumiseni
Juhised tuleb välja töötada ühendproovi võtmise kohta kompostist, määrata analüüside sagedus ning nõuded laborile. Arvatavasti tekib vajadus ka ekspressanalüüside järele, mille abil kompostija saab kohapeal hinnata komposti küpsust, ökotoksilisust ja ainesisaldust. Valmiskompostis ei tohi leiduda tõvestavaid baktereid, raskmetalle, kahjulikke mikroelemente, mürgiseid ühendeid ega umbrohuseemneid. Kompostitavad jäätmed peavad olema reoainetest ja võõristest risustamata. Põhilised võõrised on klaas, plast ja metall, levinuimad reoained on raskemetallid. Suure osa võõristest ja lagunemata suurematest kompostitükkidest on võimalik kompostist välja sõeluda. Sõelumine aitab komposti kaubanduslikku välimust parandada. Võõriste täielik eraldamine on põhitingimuseks kvaliteetse komposti saamiseks. Kõige täpsemalt on praegu Eestis reglementeeritud reoveesette komposti kasutamine. Reoveesette
annaabi.ee 
