Optika tuleb kreeka keelest. Opsis-nägemine. Optika on füüsikaline kogus, mis uurib ning seletab valgusnähtuseid. Optika jaguneb kaheks kvantusoptika ja laineoptika. Valgusel on duaalne iseloom- ta on nii laine, kui ka osakeste voog. Valguse osakest nim. valgus fandiks e. Kvotondiks. Optika vanemat osa, mis tugineb valgus kiire mõiste all, nim. kiirte optikaks. Valgus on elektromagnetlaine, milles elektriväli ning magnetväli võnguvad teineteisega ristuvates suundades. Valgus on ristlaine. W=2£, f=2 £/T, K= 2£/^. E- elektrivälja tugevus(V/m), E0- amplituut(V/m), w-ringsagedus(rad/s), t-aeg(s), k-laine arv(rad/s), f-sagedus. Laine kiirus näitab kui pika tee läbib laine ajaühikus. /=^f. Laine faasiks nim. lainet. Laine front on pind, mis koosneb ühes faasis võnkuvatest punktidest. Kiir on suunaga joon, mis näitab laine energia leviku suunda. Laine fondi kuju järgi saab laineid jaotada tasalaineteks ja keralaineteks
suunas, peab süsteemi ülejäänud osa hakkama pöörlema vastupidises suuna. 2) Kui muutub süsteemi inertsimoment, peab vastupidiselt muutuma(kasvama või kahanema) süsteemi nurkkiirus. 3. Võnkumised a. Harmooniline võnkumine b. Vedrupendel. Matemaatiline ja füüsikaline pendel c. Harmoonilise võnkumise energia d. Samas sihis toimuvate võnkumiste liitmine e. Tuiklemine f. Ristuvates sihtides toimuvate võnkumiste liitmine g. Sumbuvad võnkumised h. Sundvõnkumine. Resonants i. Sundvõnkumise faas A) Harmooniline võnkumine Harmooniliseks nimetatakse võnkumist, milles võnkuv suurus muutub ajas sinusoidaalse seaduspärasuse järgi. Teisisõnu veel: harmooniline võnkumine on võnkumine hälbega võrdelise ja tasakaaluasendi poole suunatud jõu mõju B) Vedrupendel. Matemaatiline ja füüsikaline pendel C) Harmoonilise võnkumise energia
keevisõmbluse otspunktides MÕLEMAD nihkepinged mõjuvad 2M 2 Fh 3 2 Fh 4,2 Fh nurkõmbluse vähima paksusega K, M W zL2 zL2 zL2 sisepinnal ristuvates suundades 2 6 PÕIKPAINDE tugevustingimus Keerukamate nurk-keevisõmbluste g tugevusarvutus toimub klassikalise y,K
pRb-valk on defektne, kaob rakutsükli regulatsioon, sest E2F-transkriptsioonifaktorid on pidevalt aktiivsed ja rakk jaguneb kontrollimatult XIII 371. Alleelisagedused populatsioonis: uurib populatsioonigeneetika, lähtub Mendeli seadustest, populatsiooni kõigi isendite genotüüpides sisalduvate geenivariantide kogumit nim geenifondiks/genofondiks, geenide muutlikuse aluseks on mutatsioonid, tänu nendele tekivad populatsioonis uued alleelid 372. Hardy-Weinbergi seadus: võimaldab vabalt ristuvates populatsioonides ennustada genotüüpide sagedusi järglaspõlvkondades, lähtudes vanempõlvkonna alleelisagedusetest, briti matemaatik Godfrey H. Hardy ja saksa arst Wilhelm Weinberg avaldasid 1908. aastal sõltumatult uurimistööd pop alleeli- ja genotüübisageduste vastastikused sõltuvussuhted 373. Geneetiline konsultatsioon: võetakse sugupuu uurimisel arvesse eksperdiotsuse tegemisel mitte ainult tunnuse pärandumise
sisemist ja 12000 välimist karvarakku, mis puutuvad vastu kattemembraani. Karvrakkude karvakeste paindumise tagajärjel tekkinud deformatsiooni tõttu tekivad närviimpulsid, mis kuulmisnärvi umbes 30000 kuni 40000 närvikiu kaudu edasiseks töötlemiseks ajju suunduvad. Poolringkanalite talitlus. Tasakaaluelundi moodustavad sisekõrva esik- ja poolringkanalid. Luulisi poolringkanaleid on kolm, need algavad ja lõpevad ovaalsopises. Poolringkanalid asuvad üksteisega ristuvates tasapindades. Iga poolringkanali üks algusosa on laienenud ampulliks. Poolringkanalite sisepinnal on piirkonnad, kus paiknevad tasakaalu retseptoorsed rakud. Need piirkonnad sisaldavad karvrakke ja tugirakke. Keha liikumise suuna ja kiiruse muutumine põhjustab nende piirkondade massi nihkumise, mis omakorda kutsub esile karvrakkude erutuse. Erutus kantakse edasi tasakaalunärvi kiududele.
, mille sagedus on kaks korda suurem mooduli märgi all seisva avaldise sagedusest, s.o. sagedu-sest . Nii on amplituudi pulsatsiooni sagedus ehk tuiklemise sagedus võrdne liidetavate võnkumiste sageduse vahega. Tegur 2acos/2 määrab amplituudi ja mõjutab ka võnkumise faasi. §46. Ristsihiliste võnkumiste liitmine. Vaatleme rasket kuulikest, mis ripub pika peene niidi otsas (mat. pendel). See kuulike saab sooritada kahte võnkumist vastastikku ristuvates sihtides, mõlema võnkumise sagedus on seejuures ühesugune. Niisugusel juhul liigub kuulike kõverjooneliselt trajektoori mööda, mille kuju sõltub võnkumiste faasivahest. Liidame nüüd kahe koordinaattelgede x ja y sihis toimuvate ühesuguste sagedustega harm. võnkumised. Valime aja arvestamise alghetke nii, et esimese võnkumise algfaas oleks null. Siis saame kirjutada võnkumiste võrrandi nii: x=a cost, y=b cos(t+)}, kus on võnkumiste faasivahe. See võrrandisüs
peegeldunud valgus aga sellega ristuvas tasandis. Kaksikmurdumine on nähtus, mille korral valguse üleminekul ühest keskkonnast teise tekib kaks erinevat valguslainet, mis levivad erinevate kiirustega. Need on nn. tavaline (ordinaarne) valguslaine kiirusega vo ja murdumisnäitajaga no = c/vo ja ebatavaline laine (ve ja ne). Tavaline ja ebatavaline valguslaine on polariseeritud omavahel ristuvates tasandites. Kaksikmurdumist põhjustab murdva aine anisotroopia elektriliste ja optiliste omaduste sõltuvus suunast. Polarisatsioonitasandi pöördumine on nähtus, mille korral lineaarselt polariseeritud valguslaine kaks komponenti (üks vasakule ja teine paremale ringpolariseeritud) levivad aines veidi erinevate kiirustega (esineb nende kaksikmurdumine). Selle tulemusena valguse polarisatsioonitasand pöördub kiiremini leviva komponendi suunas
peegeldunud valgus aga sellega ristuvas tasandis. Kaksikmurdumine on nähtus, mille korral valguse üleminekul ühest keskkonnast teise tekib kaks erinevat valguslainet, mis levivad erinevate kiirustega. Need on nn. tavaline (ordinaarne) valguslaine kiirusega vo ja murdumisnäitajaga no = c/vo ja ebatavaline laine (ve ja ne). Tavaline ja ebatavaline valguslaine on polariseeritud omavahel ristuvates tasandites. Kaksikmurdumist põhjustab murdva aine anisotroopia elektriliste ja optiliste omaduste sõltuvus suunast. Polarisatsioonitasandi pöördumine on nähtus, mille korral lineaarselt polariseeritud valguslaine kaks komponenti (üks vasakule ja teine paremale ringpolariseeritud) levivad aines veidi erinevate kiirustega (esineb nende kaksikmurdumine). Selle tulemusena valguse polarisatsioonitasand pöördub kiiremini leviva komponendi suunas