Tihti oli seina friisitaoline ülaosa kaetud horisontaalse karniisiga. Sellist poolkorrust nimetatakse atikaks. Seintel oli reljeefe ja tekste, mis selgitasid püstitamise põhjust. Varem elasid roomlased ühepereelamutes, kuid keisriaegses Roomas olid need ääre- ja väikelinnades. Selliseid on välja kaevatud Pompejis ja Herculaneumis. Suurlinna keskel elati mitmekorruselistes üürimajades. Suurt tähelepanu pöörati linnade planeerimisele. Linnaplaani lähtekohaks oli teede ristumiskohtadest kujunenud foorumid, mis ümbritseti esinduslike hoonetega. Fassaade ilmestasid sambad. Linnas liikuja vaadet köitis paraadilik reeglipära, millele andsid vaheldusrikkust monumendid, sambad või triumfikaared.
3. Ehitise kindlus ei sõltu sammastest vaid hoopis kaartest ja võlvidest. Colosseumi kõrval oli Roomas teinegi suur vaatemängupaik Circus Maximus, kus korraldati eriti kaarikute võiduajamisi. Roomlased armastasid püstitada suurte sõjaliste võitude ja muude tähtsate sündmuste auks triumfe e. võidukaari. See oli ühe või kolme kaarega massiivne kivisein. Alati oli triumfikaarel reljeefe või tekste, mis selgitasid selle püstitamise põhjust. Teede ristumiskohtadest kujunesid väljakud e. foorumid. Foorumid olid alati ümbritsetud esinduslikest hoonetest. Üheks uhkeimaks foorumiks oli Tranjanuse foorum , mille keskel oli Trajanuse ratsamonument. Foorumit ümbritsevad esindushooned ehitati Basiilika tüüpi. Seda ehitustüüpi on kasutatud näiteks raamatukogu Basilica Ulpia ehitamisel. Basiilika oli hoonetüüp, mille põhjal ehitasid roomlased endale avalike ehitisi kus peeti kohut, tehti äritehinguid ja korraldati koosolekuid.
monumendiks. Neid püstitati suurte sõjaliste võitudde või muude ühskondlikult tähtsate sündmuste auks. Seina liigendasid sambad või poolsambad. Tihti oli seina friisitaoline ülaosa eraldatud hoisontaalse karniisiga, sellist poolkorrust nimetatakse ATIKAKS. Triufikaare seintel oli reljeefe ja tekste, mis selgitasid selle püstitamise põhjust. Linnaplaani lähtekohaks oli nelinurkne sõjaväelaager, mille keskel ristusid kaks sirget teed. Teede ristumiskohtadest kujunesid väljakud - FOORUMID, mis ümbritseti esinduslike hoonetega. Hooned nii tee ääres kui ka väljakute ümber paiknesid sümmeetriliselt. ehitismälestised Trajanuse foorum - uhkeim sümmeetrilise ülesehitusega ja range planeeringuga foorum. Basilica Ulpia - väljaku tagaküljel asunud suur hoone, raamatukoguna kasutatud hoone. Basiilika oli ehitustüüp , mida roomlased rakendasid mitmesuguste avalike ehitiste juures
Triumfikaarte seintel oli reljeefe ja tekste, mis selgitasid selle püstitamise põhjust. 21. Millised olid roomlaste elumajad? Milleks ehitati foorumeid, basiilikaid, akvedukte, amfiteatreid, terme, milline oli triumfikaarte otstarve? Vanemal ajal elasid roomlased ühepereelamutes. Suurlinna keskel elati mitmekorruselistes betoonist ja tellistest üürimajades. Linnaplaani lähtekohaks oli nelinurkne sõjaväelaager, mille keskel ristusid kaks sirget teed. Teede ristumiskohtadest kujunesid väljakud foorumid, mis ümbritseti esinduslike hoonetega. 22. Iseloomustage rooma I sajandi maalikunsti (Pompeji ja Herculaneumi näidetel)? Pompejis on enamikus majades põrandamosaiike ja seinamaale, mis näitab maalikunsti populaarsust ja nende põhjal võib saada ettekujutuse antiikaja maalikunstist. Pompeji seinamaalidele on enamasti iseloomulik suur illusionism, looduse jäljendamise meisterlikkus. Maalimisega on jäljendatud erinevaid materjale, näiteks marmorit
Triumfikaarte seintel oli reljeefe ja tekste, mis selgitasid selle püstitamise põhjust. 21. Millised olid roomlaste elumajad? Milleks ehitati foorumeid, basiilikaid, akvedukte, amfiteatreid, terme, milline oli triumfikaarte otstarve? Vanemal ajal elasid roomlased ühepereelamutes. Suurlinna keskel elati mitmekorruselistes betoonist ja tellistest üürimajades. Linnaplaani lähtekohaks oli nelinurkne sõjaväelaager, mille keskel ristusid kaks sirget teed. Teede ristumiskohtadest kujunesid väljakud foorumid, mis ümbritseti esinduslike hoonetega. 22. Iseloomustage rooma I sajandi maalikunsti (Pompeji ja Herculaneumi näidetel)? Pompejis on enamikus majades põrandamosaiike ja seinamaale, mis näitab maalikunsti populaarsust ja nende põhjal võib saada ettekujutuse antiikaja maalikunstist. Pompeji seinamaalidele on enamasti iseloomulik suur illusionism, looduse jäljendamise meisterlikkus. Maalimisega on jäljendatud erinevaid materjale, näiteks marmorit.
ühiskondlikult tähtsate sündmuste auks. Seina liigendasid sambad või poolsambad. Tihti oli seina friisitaoline ülaosa eraldatud horisontaalse karniisiga. Sellist poolkorrust nim atikaks. Triumfikaare seintel oli reljeefe ja tekste, mis selgitasid selle püstitamise põhjuseid. Keisriaegne rooma riik pööras suurt tähelepanu linnade planeerimisele. Linnaplaani lähtekohaks oli nelinurkne sõjaväelaager, mille keskel ristusid kaks sirget teed. Teede ristumiskohtadest kujunesid väljakud foorumid, mis ümbritseti esinduslike hoonetega. Rooma arhitektuur levis hiigelriigi kogu territooriumil, see oli üks vahend riigi ühendamiseks. Rooma linna täiendati ja ehitati ümber kogu Rooma riigi pika ajaloo vältel. Vabariigiaegset arhitektuuri on võimalik tundma õppida Pompjis ja Herculeanumis, mis mattusid 79. a p.Kr Vesuuvi tuha alla. Keisrivõimu kehtestamisega toimus ehituskunstis suur muutus.
annaabi.ee 
