olla konfliktipunkte · kauba teisaldamise teekonnad ei tohiks olla pikad, üksteisele järgnevad operatsioonid laos peaksid olema teostatavad ühes kindlas piirkonnas · tõstukid ei tohiks sõita tühjalt, ehk ,,vii minnes tee olles ja too tulles" · hoiukohtadele paigutamine, ümberpaigutamine ja komplekteerimine ei tohi üksteist segada · kaubavood laos peaksid kulgema nii, et oleks võimalikult vähe kohti, kus tõstukite liikumise trajektoorid ristuksid · tuleb hoiduda kauba ümberpaigutamisest ühelt hoiukohalt teisele see on tühi töö, mille eest keegi ei maksa. Kaup paigutatakse kohe pärast vastuvõtmist õigele hoiukohale ja jääb sinna kuni väljastamiseni · kaup võib paikneda laos ainult kolmes eri kohas: vastuvõtualal, hoiukohal või loovutusalal - rohkem võimalusi ei tohi olla · komplekteerimisel peaks olema korraga käsil palju erinevaid tooteartikleid
Sellisel juhul loetakse pöördtelje külgnihe positiivseks. Juhul kui pöördtelje pikendus kohtub maapinnaga ratta keskteljest väljaspool aga negatiivseks. Kui pöördetelje kujuteldav pikendus ratta keskteljega maapinnal kohtub loetakse pöördtelje nihe nulliks. Rattad peavad pööramise ajal veerema ilma libisemiseta. Vastasel juhul oleks pööret raske sooritada ja rehvid kuluksid kiiresti. Seepärast on vajalik, et rataste geomeetrilised teljed ristuksid igal hetkel ühes kohas, punktis 0, mida nimetatakse pöördekeskmeks. Kui autot pöörata ümber punkti 0, veerevad kõik rattad mööda ringjooni, paiknedes puutujasihiliselt. Rataste pöörderaadiused on aga rataste sihtidega risti. Kaugust pöördekeskmest juhtsilla keskkohani nimetatakse auto pöörderaadiuseks. Rataste sellise asendi tagamiseks on käändhoovad koos rööpvarda ja silla talaga paigaldatud selliselt, et nad moodustaksid trapetsi mida nimetataksegi roolitrapetsiks.
Auto püüab siis pöörduda tugevamalt pidurdava ratta suunas, rool aga püüab keerata autot vastupidises suunas. Tartu KHK Kaido Voitra 27.12.12 35 Pöördteljenihe ei ole reguleeritav Tartu KHK Kaido Voitra 27.12.12 36 Rattad peavad pööramise ajal veerema ilma libisemiseta. Vastasel juhul oleks pööret raske sooritada ja rehvid kuluksid kiiresti. Seepärast on vajalik, et rataste geomeetrilised teljed ristuksid igal hetkel ühes kohas, punktis 0, mida nimetatakse pöördekeskmeks. Kui autot pöörata ümber punkti 0, veerevad kõik rattad mööda ringjooni, paiknedes puutujasihiliselt. Tartu KHK Kaido Voitra 27.12.12 37 Rataste pöörderaadiused on aga rataste sihtidega risti. Kaugust pöördekeskmest juhtsilla keskkohani nimetatakse auto pöörderaadiuseks. Rataste sellise asendi tagamiseks on käändhoovad koos rööpvarda ja silla talaga
pinge all. Liiga suur pöördtelje nihe muudab roolipööramise raskeks ja rataste ebaühtlase pidurduse korral juhtimise halvemaks. Kui üks ratas on hea haardumis pinnal ja teine jääl, siis auto läheb kergesti külglibisemisele.Selle vältimiseks kasut mõnedel autodel neg. külgnihet. ROOLITRAPETS Rattad peavad pööramisel veerema ilma libisemata,vastasel juhul on pööramine raskendatud ja rehvide kulu suur. Seepärast on vajalik,et rataste geomeetrilised teljed ristuksid igahetk nullpunktis. Nullpunkt tekib tagasilla telje läbiva sirge ja juhtrataste ristsirgete lõike punktis. Välimine 20 ja sisemine 23°. Kaugust pöörde keskmest juhtsilla keskkohani nim. pöörderaadiuseks. Rataste sellise asendi tagamiseks on käändhoovad koos rööpvarda ja sillatalaga paigaldatud selliselt,et nad moodustaksid trapetsi ja seda nim. Roolitrapetsiks.Millistest osadest koosneb roolitrapets.Pöördel,kurvisõidul peavad rattad liikuma ilma libisemata
2. Kuidas seletavad bioloogiline ja ökoloogiline liigikontseptsioon feneetiliste klastrite koospüsimist? Bioloogiline seletab geenivooluga ja epistaatiliste suhetega (valik soosib neid geene, mis toimivad hästi koos teiste organismi geenidega). Ökoloogiline - organismid esinevad feneetiliste klastritena ökoloogiliste ja evolutsiooniliste protsesside tõttu, mis määravad ressursikasutuse. nt parasiidi uus liik tekib uuele peremeesorganismile spetsialiseerudes. Kui kaks parasiidi liiki ristuksid, annaksid nad järglasi, kes oleksid kohastunud vahepealsele - olematule nisile. 3. Kuidas määratleda sootute liigilist koosseisu erinevate liigikontseptsioonide kaudu? Kohesiooni printsiip sobib. Selle järgi hoiab isendeid diskreetse fenotüübilise üksusena koos mingi mehhanism: piiratud geenisiire (ristumisbarjäär); stabiliseeriv valik (nisile kohastumine); ajaloolised, arengu- või ökoloogilised piirangud. 4
annaabi.ee 
