112. Nimetage kõik teist järku joonpinnad Elliptiline silinder hüperboolne silinder paraboolne silinder elliptiline koonus ühekatteline hüperboloid hüperboolne paraboloid 113. Kuidas tekib harilik (kald)kruvipind? Normaalkruvipind t e k i b t e l j e r i s t l õ i k a j a k r u v i j o o n e l i s e l l i i k u m i s e l . Ta kuulub ühtlasi joonpindade klassi konoidide rühma, sest telgsirget ja kruvijoont võib vaadelda juhtjoontena, telje risttasandit aga juhtpinnana Kaldkruvipind t e k i b t e l j e k a l d l õ i k a j a k r u v i j o o n e l i s e l l i i k u m i s e l 114. Kuidas tekib tsükliline pind Tsükliline pind tekib püsiva või muutuva raadiusega ringjoone liikumisel. Järelikult saab tsüklilise pinna iga punkti kohalt teha tasandilise lõike, mille kuju on ringjoon. 115. Milles seisneb aksonomeetria meetodi olemus?
· Püsttasandit, mis läbib vaatleja silma ja maakera telge, nimetatakse vaatleja tõelise meridiaani tasandiks. · Vaatleja tõelise meridiaani tasandi ja maa pinna lõike jälge nimetatakse vaatleja meridiaaniks. · Vaatleja tõelise meridiaani ja tõelise horisondi tasapindade lõikejoon näitab põhja-lõuna (N - S) suunda. · Tõelise meridiaani risttasandit nimetatakse esimese vertikaali tasandiks. Horisondi jagamise süsteemid Purjelaevade ajastul jaotati horisont 32 osaks, mida nimetati rumbideks. Rumbe põhi (N), lõuna (S), ida (E) ja lääs (W) nimetati pearumbideks, rumbe kirre (NE), kagu (SE), edel (SW) ja loe (NW) - veerandrumbideks. Meresõidu arenedes osutus horisondi jaotus rumbisüsteemis liiga ebatäpseks. Asendati see veerandringi süsteemiga, milles iga horisondi veerand jaotati 90° kraadiks
· Püsttasandit, mis läbib vaatleja silma ja maakera telge, nimetatakse vaatleja tõelise meridiaani tasandiks. · Vaatleja tõelise meridiaani tasandi ja maa pinna lõike jälge nimetatakse vaatleja meridiaaniks. · Vaatleja tõelise meridiaani ja tõelise horisondi tasapindade lõikejoon näitab põhja-lõuna (N - S) suunda. · Tõelise meridiaani risttasandit nimetatakse esimese vertikaali tasandiks. Horisondi jagamise süsteemid Purjelaevade ajastul jaotati horisont 32 osaks, mida nimetati rumbideks. Rumbe põhi (N), lõuna (S), ida (E) ja lääs (W) nimetati pearumbideks, rumbe kirre (NE), kagu (SE), edel (SW) ja loe (NW) - veerand-rumbideks. Meresõidu arenedes osutus horisondi jaotus rumbisüsteemis liiga ebatäpseks. Asendati see veerandringi süsteemiga, milles iga horisondi veerand jaotati 90° kraadiks
Uldisteteist jirku pindade loetelus on taoliste seoste Normaalkruvipind tekib telje ristl6ikaja kruvijoonelisel liikumisel.Ta kuulub 0htlasi niitamisekskasutatudjdrgmistmdrgistust: joonpindadeklassi konoidideruhma, sest x on ilhtlasijoonpind, st tekibsirgjoone telgsirget ja kruvijoont voib vaadelda liikumisel; juhtjoontena, telje risttasandit aga juhtpinnana O esinebka pO6rdpinnaline vorm. [oon. 5.11,a). Normaalkruvipinna rakenduse- a) elliptilinesilinder@; na v6iks nimetadaruutkeeret,s.o. keha, mis tekibruudukruvijoonelisel liikumisel,kui ruudu b) huperboolne silinderx; kaksk0lgeon teljeristl6ikajad (joon.5.11,b),
annaabi.ee 
