Millisel olulisel põllumajanduslikul taimerühmal seda tüüpi rakusein esineb, milline on sellise erinevuse tähtsus venivuskasvule. Kõrrelistel on selline rakusein Enamikel taimedel on rakuseinas väga palju pektiinaineid, kommeniliiididel märgatavalt vähem Kommeniliinidel moodustab hemitselluloos pea poole rakuseina koostisest, ülejäänutel vähem (15%) ristseoselised glükaanid kommeniliinides on peaasejalikult glükuronoarabinoksülaanid (GAX), mitte ksüloglükaanid (XyG), nagu enamikes taimedes. Teistel taimedel on fenoolseid ühendeid pigem sekundaarses rakuseinas, kommeniliinsetel on neid ka primaarses palju. Esineb vähe struktuurseid valke, kuid on rohkelt kaneelhappe derivaate Kommeniliinilistel, kelle rakuseinas on ristseoselised glükaanid peamiselt GAX,
d) CapZ – seostub + otsaga ja takistab uute monomeeride lisandumist ning vanade eemaldumist (stabiliseerib) e) Tropomoduliin – sama, mis CapZ, aga seostub filamentide – otstega. Nimetage peamised valkude klassid mis osalevad aktiinifilamentidest moodustuvate struktuuride tekkes. - Aktiiniseoselised valgud (ARP – actin related proteins) – on olulised aktiini filamentide tekkes nukleatsiooni tsentrite loomises. - Aktiini ristseoselised valgud – vajalikud nii kimpude kui ka võrgustiku püsimiseks. a) Aktiini filamentide kimpude moodustumise tagavad lühikese ahelaga ristseoselised valgud (fimbriin filopoodides ja villiin mikrohattudes) b) Võrgustiku moodustumise tagavad pika ahelaga valgud (alfa-aktiin tagab võrgustiku moodustumise stressi fiibrites, filamiin lamellipoodides). Nimetage aktiini filamentidest moodustuvaid struktuure.
d) CapZ seostub + otsaga ja takistab uute monomeeride lisandumist ning vanade eemaldumist (stabiliseerib) e) Tropomoduliin sama, mis CapZ, aga seostub filamentide otstega. Nimetage peamised valkude klassid mis osalevad aktiinifilamentidest moodustuvate struktuuride tekkes. - Aktiiniseoselised valgud (ARP actin related proteins) on olulised aktiini filamentide tekkes nukleatsiooni tsentrite loomises. - Aktiini ristseoselised valgud vajalikud nii kimpude kui ka võrgustiku püsimiseks. a) Aktiini filamentide kimpude moodustumise tagavad lühikese ahelaga ristseoselised valgud (fimbriin filopoodides ja villiin mikrohattudes) b) Võrgustiku moodustumise tagavad pika ahelaga valgud (alfa-aktiin tagab võrgustiku moodustumise stressi fiibrites, filamiin lamellipoodides). Nimetage aktiini filamentidest moodustuvaid struktuure.
valgusmikroskoopia jaoks. 4.)Nimetage peamised valkude klassid mis osalevad aktiinifilamentidest moodustuvate struktuuride tekkes. Nimetage aktiini filamentidest moodustuvaid struktuure. : Aktiini filamendid moodustavad kahesuguseid struktuure:*kimbud (filamendid paiknevad paralleelselt kimpudes) *võrgustik (filamendid ristuvad) (18-4 lk 755). Mõlemi struktuuri ülesandeks on toetada rakumembraani. Nii kimpude kui ka võrgustiku püsimiseks on vajalikud aktiini ristseoselised valgud. Aktiini filamentide kimpude moodustumise tagavad lühikese ahelaga ristseoselised valgud. Fimbriin esineb filopoodides, villiin mikrohattudes.Võrgustiku moodustumise tagavad pika ahelaga valgud -aktiniin tagab võrgustiku moodustumise stressi fiibrites, filamiin lamellipoodides. Aktiini polümerisatsiooniastet mõjutavad valgud.Aktiini monomeeride polümeriseerumist kontrollivad valgud · profiliin (seostub monomeeri + otsaga ja võimaldab vagumusse seotud ATP vahetust)
Neutraalse molekulina saab ta rakku siseneda. Rakust väljuda saab auksiin ainult basaalses osas, kus on tema spetsiifiline kandjavalk. 40. Auksiin soodustab rakkude venivuskasvu. Millist Lockharti võrrandi komponenti auksiin mõjutab ja kuidas? Plastilisuskoefitsenti (m). Muudab rakud kergemini deformeeritavaks ristseoseliste glükaanide (GAX) lagundamisega. IAA muudab rakuseinad plastilisemaks (aktiveerib H+ATPaasi, aktiveeruvad rakuseinas hüdrolüütilised ensüümid, mis lagundavad ristseoselised glükaanid. 41. Statoliidid on tärkliseterad, mis on statotsüütidest raskusjõu mõjul väljasadenenud statotsüüdid on amüloplaste sisaldavad rakud 42. Mis on apikaalne domineerimine Kui tipupung inhibeerib külgpungade arengut. Kui tipupung eemaldada, siis hakkavad külgmised kasvama jõudsalt. Tipupungades kõrge IAA konts see muudab ta tarbivaks piirkonnaks, kuhu toimub toitainete juurdevool. Kõrge IAA konts tipupungas kaasneb kõrge ABA kontsentratsioon külgpungades. 43
annaabi.ee 
