Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"ristseisust" - 5 õppematerjali

Lineaaralgebra-II osaeksami vastused-2013
3
pdf

Lineaaralgebra, II osaeksami vastused, 2013

Olgu ja nullvektorist erinevad vektorid eukleidilisest vektorruumist V. Vektorite ja vaheliseks nurgaks NO NO nimetatakse nurka , mis on määratud võrdusega cos , = . Öeldakse, et vektorid ja on omavahel risti ehk ortogonaalsed ja tähistatakse , kui = 0 . 6. Vektorkorrutise definitsioon. Teoreem vektorkorrutise ristseisust ja pikkusest (tõestuseta). Segakorrutise definitsioon. 1. Vektorite ja vektorkorrutiseks nimetatakse vektorit × , mis on määratud võrdusega: a a aa aa × = 2 3 ;- 1 3 ; 1 2 . Vektorkorrutis × on risti mõlema teguriga ja . bb bb bb 2 3 1 3 1 2 Vektorkorrutise × pikkus × on arvuliselt võrdne vektoritele ja ehitatud rööpküliku pindalaga

Matemaatika → Lineaaralgebra
182 allalaadimist
Vektor-Joone võrrand-Analüütiline geomeetria
36
pdf

Vektor. Joone võrrand. Analüütiline geomeetria

sirgete vahel on = - . Lihtne ja töötab alati. Sirgetevahelise nurga leidmiseks võib kasutada ka nende sihivektoreid või normaalvektoreid koos skalaarkorrutisega. Oluline on õpilastele näidata, kuidas sirge võrrandist sihivektorite koordinaate lugeda. Joonis 7 Normaalvektori mõisteni jõutakse laia matemaatika 12. kursuses ,,Geomeetria I". Tasandi võrrandi koostamisel lähtutakse normaalvektori (tasandiga risti oleva vektori) ja tasandil asetseva vektori ristseisust (skalaarkorrutis on võrdne nulliga). Nüüd võib näidata, et ka tasandil paikneva sirge võrrandit võib koostada sirgega risti oleva vektori (normaalvektori) ja sirgel asuva vektori ristseisust lähtudes. Miks see hea on? Kui sirge on antud võrrandiga r 2 x + 3 y = 23 , siis saame võrrandist lugeda normaalvektori n = (2; 3) , mida saaks kasutada sirgete vahelise nurga leidmisel sihivektorite asemel

Matemaatika → Matemaatika
46 allalaadimist
Eksami materialid
13
pdf

Eksami materialid

vastus asuvas piirkonnas ookeanide veepind kumerdub(tõus), nende punktide vahemaad poolitava ning maa ja kuu ühendusjoonega ristuva ringi punktides toimub veepinna alanemine(mõõn). Maa pöörlemise tagajärjel moodustutub tõusulaine mis kulgeb ringi ümber maa pöörlemise suunale vastupidiselt. Maa telje kallakust orbiidi tasandil suhtes ei muut maa tiirlemine ümber päikese. Maa pöörlemistelg on ekliptikatasandi suhtes kaldu telje kaldenurk erineb ristseisust 23½° võrra. Maa pöörlemise telg säilitab alati teatud tähtede suhtes oma orientatsiooni. Põhjanael asub maa pöörlemistelje pikendusel Maa tiirleb ümber päikese Maa orbiidi elliptilisus põhjustab vähesel määral erinevust maale jõudvas päiksesekiirguse hulgas kuid pole aastaaegade vaheldumise põhjuseks. Kiirgus Maad ümbritseb magnetväli mis on tekitatud pöörleva elektrit juhtiva vedelmetalltuuma poolt. Päike - 5miljardit aastat vana - 70% H ja 28% heelium

Maateadus → Maateadus
230 allalaadimist
KT spikker
14
doc

KT spikker

Vektorid on risti, kui nendevaheline nurk on . Kuna cos = 0 , siis peab sel korral skalaarkorrutis võrduma nulliga. 2 2 Def. 2. Öeldakse, et vektorid ja on omavahel risti ehk ortogonaalsed ja tähistatakse , kui =0. 6.Vektorkorrutise definitsioon. Teoreem vektorkorrutise ristseisust ja pikkusest (tõestuseta). Segakorrutise definitsioon. Vaatleme kolmemõõtmelises eukleidilises ruumis vektoreid = ( a1 ; a2 ; a3 ) , = ( b1 ; b2 ; b3 ) , mis on antud koordinaatidega xyz-teljestikus. Def. 1. Vektorite ja vektorkorrutiseks nimetatakse vektorit × , mis on määratud võrdusega a a a a a a

Matemaatika → Lineaaralgebra
274 allalaadimist
Maateaduse aluste kordamine eksamiks
52
doc

Maateaduse aluste kordamine eksamiks

diametraalselt selle vastas asuvas piirkonnas ookeanide veepind kumerdub (tõus), nende punktide vahemaad poolitava ning Maa ja Kuu ühendusjoonega ristuva ringi punktides toimub veepinna alanemine (mõõn). Maa pöörlemise tagajärjel moodustub tõusulaine, mis kulgeb ringi ümber maakera Maa pöörlemise suunale vastupidiselt Maa pöörlemistelg on ekliptikatasandi suhtes kaldu. Telje kaldenurk erineb ristseisust 23 ½° võrra. Telje kaldenurk on sama (66 ½°) aastaringselt, st Maa pöörlemise telg säilitab alati teatud tähtede suhtes oma orientatsiooni. Põhjanael asub Maa pöörlemistelje pikendusel Maa telje kallakus orbiidi (ekliptika) tasandi suhtes ei muutu Maa tiirlemisel ümber Päikese. Suvisel pööripäeval (21. juunil või 22. juunil) on põhjapoolkera kallutatud Päikese suunas, talvisel pööripäeval (21. detsembril või 22. detsembril) on põhjapoolkera Päikesest ära pööratud

Maateadus → Maateadus
76 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun