säilitusaineid. Suurt rolli mängib allergia puhul pärilik eelsoodumus. Allergia risk on kaks korda suurem neil lastel, kel on ka üks vanematest allergik. Kui mõlemad vanemad on allergikud, on lapsel risk allergiaks neli korda kõrgem. Enamik toiduallergiaid kaovad kui laps on vanem, kuid allergia võib hiljem avalduda muul kujul. Toiduallergia täiskasvanutel on tavaliselt põhjustatud ülitundlikkusest õietolmu vastu, see on nn ristreaktsioon. Rohkem kui pooled kõigist õietolmu allergikutest on ülitundlikud teatud puuviljadele, pähklitele ning juurviljadele. 2.4.1 Toiduallergia sümptomid · kõhuvalu, iiveldus, oksendamine, kõhulahtisus ja koolikalised kõhuvalud; Laps võib neid ebameeldivusi seostada söömise ja toiduga ning pole põhjust imestada, kui ta toidust keeldub. Oksendamine ja kõhulahtisuse tõttu võib laps kõhnuneda. · huulte, keele ja suu limaskesta sügelus, kipitus ja turse; · nõgestõbi, näoturse;
· Elamiseks vajavad nad teatud tingimusi - soodne on relatiivne niiskus 65-80 % ja optimaalne temperatuur 25-30° C. · sagedasti vanemates ahiküttega majades. · Meeliskohaks on tolmu koguvad esemed - madratsid, vaibad, padjad, pehme mööbel, voodid. · Väga sageli on elamutolmu lestad lapsepõlves algava atoopilise astma põhjustajad, kuid võivad põhjustada vaevusi ka silmade, nina ja naha poolt. RISTUVAD ALLERGEENID JA NENDE TÄHENDUS RISTREAKTSIOON- on reaktsioon antikeha ja mitmete erinevate allergeenide vahel nende allergeenide antigeensete determinantide e. epitoopide sarnasuse tõttu Ristreaktsioonide determinante on kaks tüüpi: · proteiinid · suhkur ( CCD) · taimsed proteiinid-profiliin, taumatiin (õun, kirss, maasikas), LTD, heveiin, papaiin, bromelaiin,aktidiin · loomsed proteiinid-tropomüosiin,paramüosiin,glutatioon-S-transferaas Allergeenide grupid, mis annavad ristreaktsioone:
Tsütotoksiinid toimivad nagu EIEC, kuigi erineva lokalisatsiooniga. Haigused. • C. jejuni subsp. jejuni (reservuaariks siga, lind, pull, koduloomad) põhjustab tihti gastroenteriiti, septitseemiat, meningiiti, spontaanset aborti, proktiiti, Guillain-Barré sündroomi. Viimane on autoimmuunne perifeerse autonoomse närvisüsteemi häire, mis põhjustab sümmeetrilise nõrkuse arengu mitmete päevade jooksul, taastumine võtab kuid. Toimub ilmselt ristreaktsioon Campylobacteri oligosahhariidide ja närvikoe glükosfingolipiidide vahel, antikehad spetsiifiliste Campylobacterite tüvede vastu võivad nii NSi kahjustada. Võib tekkida ka reaktiivne artriit, mille puhul turse kaob perioodiga nädalatest aastani. • Harvem esinev C. jejuni subsp. doylei (reservuaariga inimestel) põhjustab gastroenteriiti, gastriiti, septitseemiat. • Üldiselt esineb äge kõhulahtisus, väsimus, palavik, kõhuvalu tenesmidega. Väljaheites on rohkelt verd
Adjuvantidega südamevalkude manustamisel hiirtele võib indutseerida müokardiiti, st AIH välja kujunemiseks ei ole tingimata vajalik aktiivne infektsioon. Samuti on näidatud, et erinevad mikroobid võivad põhjustada ühte ja sama AIH sarnaste mehhanismide abil. AIH ja infektsiooni vahelist seost kutsutakse sageli molekulaarseks mimikriks. St mikroorganismi antigeenid sarnanevad autoantigeenidega. Seega toimub ristreaktsioon immuunvastuse tulemusena genereeritud Ak-de või T rakkude ning autoantigeenide vahel ja AIH esile kutsumise. Teine võimalik seos AIH ja infektsiooni vahel: mikroorganismid kahjustavad otseselt kudesid ja sel viisil eksponeerivad autoantigeene immuunsüsteemile (“bystander effect”). Autoimmuunhaigused moodustavad nn. spektrumi, mille ühes äärmuses on organspetsiifilised ja teises organspetsiifikata haigused
annaabi.ee 
