Ristmiku vaatlus ühe tunni jooksul (0)

1 Hindamata

Statistika logistikas
Logistika on kauba teekond tootjalt tarbijale ja meretranspordil on siin oma osa.
Transpordili gid on:
1. Meretransport (veeteede transport)
2. Õhutransport
3. Torutransport
4. Kaabeltransport (sidetransport)
5. Raudteetransport
6. Maanteetransport
Transpordi sõlmpunktid:
1. Sadamad
2. Raudteejaamad
3. Jne
Statistikas mõõdab logistilist kulu või tulu vastavat näitajat.
1. Kulud
2. Logistiline kaubakäive
3. Logistiline puhaskäive
Mõõdetakse reaalsetest näitajatest:
1. Lülilisus
2. Käibekiirus
3. Tulud
Mida vähem lülisid kaup läbib, seda kiirem ja odavam on logistika ahel. Seda vähem on
kauba kadusi ja riknemist. Logistilistes uuringutes arvestatakse sel ist näitajat nagu lülilisuse
konfisent.Kõige väiksemad kulud logistikas on kauba transiitvedudel. Lülilisuse konfisendi
arvutamisel tuleb arvestada kauba hindade võrreldavust kõikides lülides.
Statistika põhimõisted
Statistika põhimõisteid tuleb täpselt tunda, et uuringud ja uuringu tulemused oleksid
võrreldavad ehk identsed, objekti vsed ja mõistetavad.
Hulk - objektide või sündmuste kogu, mida käsiteltakse kui tervikut . Näiteks: Üliõpilased
Statistika loengus.
Element – üksikobjektid või sündmused
Tunnus – konkreetne objektiomadus, mis iseloomustab elementi . Näiteks; pikkus, laius,
kõrgus, kaal, kiirus, vanus, maht, saagikus,  tootlikus, käive , jne . Tunnused võivad
varieeruda ehk erineda. Tunnused on väärtused ja statistika peab seda väga tähtsaks.
1. Nominaalväärtus
2. Ordinaalväärtus
3. Meetriline väärtus
4. Hierarhiline väärtus (järjestusväärtus)
5. Empi riline väärtus
Valim on statistiline termin, mis näitab kui suur osa üldkogumist on haaratud uuringuga.
Sündmused võivad ol a:
1. Võimatud – Mikk Pahapil  ei saavuta 10 k punkti
2. Juhuslikud
3. Kindlad
Juhuslikel suurustel on pi rid
Statisitline uuring
Statistiline uuring toetub hangitavale infoleja vastusena annab informatsiooni nähtuse kohta
Uuring jaguneb etappidesse:
• Ülesanne
• Uuringu objekt
• Tunnused
• Metoodika
• Juhendid
II grupp
• Kompetentne teostaja
• Vahendid
Vaatlus
Vaatluste li gitus:
Uurimistöödel kasutatavad vaatlusmeetodid rakendatakse olenevalt sel est kuidas on vaatlus
klassifitseeritud.
1. Otstarbe järgi:
a)Primaarstatistiline vaatlus – see korraldatakse algandmete saamiseks. Nt
rahvaloendus, aruanded
b)Sekundaarstatistiline vaatlus – Nt rahvaloenduses küsitakse elukoha suurust,
sissetulekut, keeleoskust jne
2. Sageduse järgi:
a) Pidevad vaatlused – need vaatlused toimuvad mingil hetkel või ajavahemikul.
Vaatluse tulemused iseloomustavad protsessi. Näiteks sadamas lossimistööd.
b)Korduvad vaatlused – Vaadeldakse võrdsete või ebavõrdsete ajavahemike järgi
mingeid sündmusi või protsesse. Nt Rahvaloendus toimub iga 10 aasta järgi,
invetuurid
c)Ühekordsed vaatlused -  need on spetsiaalsed uuringud ja nende andmete alusel ei
saa koostada dünaamilist rida. Näiteks
3. Objekti hõlmamise järgi:
a)Kõikne vaatlus – hõlmatakse kogumi kõiki elemente.
b)Osaline vaatlus – siin üldistatakse väikse kogumi tulemus suure kogumi kohta. Si n
võib tekkida väike viga ja siin oleneb vastutuse astmest kas tuleb teha uus vaatlus või
mitte. Nt turuuuring , ankeedid , laevade tööaeg
c)Monograafiline vaatlus -  see tähendab, et uuritakse üht tüüpilist elementi. Nt
bioloogias, meditsiinis, puuviljakasvatuses (nt mingit ploomisorti  vms)
4. Andmete hankimise viisi järgi
a)Otsene ehk visuaalne vaatlus. Nt vahetu loendamine, mõõtmine, jne
b) Dokumentaalvaatlus – dokumentide ja andmekogumite, baasil tehtavad uuringud
             c)Küsitlused – need on isiklikud andmed või arvamused. 1)suulised
küsitlused(intervjuud) ja           need peavad olema enne ette valmistatud. 2) Isevastatavad
küsitlused – ankeedid
5. Korrespondentvaatlus – nt ilmavaatlus
Vaatluste tulemused on seda täpsemad, mida suurem on vaadeldav kogu või väljavõte
kogumist (valim). Valim moodustatakse juhuslikult valitud elementidest ja valimis peab olema
kül aldane arv valimiliikmeid. Ühtlase üldkogumi puhul võib ol a valim väiksem. Sel ega
saavutatakse odava ja kiirem tulemus. Valim peab olema representati vne. Statistikas
kasutatakse erinevaid väljavõtu meetodeid .
1. Juhuväljavõtt
2. Tüüpväljavõte
3. Mehaaniline väljavõte
4. Seeria väljavõte
Uuringu etappid
I etapp :Uuringute ettevalmistamine nõuab  nõuab uuringu koguarvust 20 – 30 %
II etapp :Uuringu läbiviimine võtab 40 – 60 %
III etapp: Analüüsimine 20 – 30%
Algandmed
5   10  5  7  5  9  20  16   7  17  12  9  8  11  7
VAHEMIKU LAIUS(d):
d= ( Xmax -Xmin)/k
VAHEMIKU KESE(um):
Suhtarv on absoluutarvude jagatis .
Esmane vaatlus(Kronometaaž)
Esimene
Teine
Kolmas
Keskmine
A:  13,9
14,5
12,4
13,6
B:  11,9
11,3
10,3
11,2
C:  14,5
12,0
11,1
12,4
D:  11,7
14,3
10,7
12,2
Keskmine:
12,4
Jrk Töö kirjeldus
Index
Aeg
Kestus
Märkmed
1
Vaatluse algus
6.00
2
Äratus
6.10
10
3
Võimlemine
6.20
10
4
Eine
7.00
40
5
Sõit kooli
8.00
60
6
Puhkus
8.30
30
7
Õppetöö
10.00
90

Põhitöö – P
Ettevalmistusaeg – E
Abitöö – A, A2
Puhkeaeg - H
Seisak – S
Lõuna  - L
Meesturiste oli 50116
Naisturiste oli 45882
Suhtarv =  50116/45882 = 1,092
Pöördsuhtarv = 45882/50116 =0,9155