Ajukolju luud kaitsevad peaaju. Ninas on luu asemel tugielemendiks peamiselt kõhr. Kandke joonisele järgmised luud: ülalõualuu, alalõualuu, ninaluu, otsmikuluu, sarnaluu, oimuluu, kiiruluu. Selgroog koosneb 32-34 lülist: 7 kaelalüli, 12 rinnalüli, 5 nimmelüli, 5 ristluulüli (täiskasvanul kokku kasvanud ristluuks) ja 3- 5 õndralüli (liitunud õndraluuks). Järjestikused lülid moodustavad lülisambakanali, milles paikneb seljaaju. Kuna koormus nimmepiirkonnas on suur, tekib kõige rohkem seljavaevusi just selles piirkonnas
hõrenemise tasakaal varieerub koos vanuse ja tervisliku seisundiga. Luuümbrises leiduvad arvukad närvikiud ja veresooned seostavad luu ainevahetuse ülejäänud organismi omaga. Osa veresoontest ja närvikiududest tungib läbi avauste luukoe sügavatesse kihtidesse kuni luuüdini. LUUDEVAHELISED ÜHENDUSED Kõik luudevahelised ühendused ei ole liigesed, sest luudevaheline liikuvus võib mõnikord olla vähene või peaaegu puududa. Seepärast on täiskasvanud ristluulülid kokku kasvanud ristluuks ning selles ei ole võimalik eristada lülide piire (luuliidus ehk sünostoos). Mõnikord jääb ühenduskoht nähtavaks, kuid liigesepindade kuju ja tugevad kollageenkiud pidurdavad kõiki liigutusi. Selle näiteks on täiskasvanud inimese koljuluude vahelised õmblused ehk sutura (sideliidus). Kahe luu vahel võib olla ka kõhreosa, mis lubab vähest liikuvust (kõhrliidus). Häbemeliidus, sümfüüs kumbagi häbemeluu hüaliinkõhrega kaetud pindade ühendus
mille abil kinnituvad lihased luudele. · Inimese kolju koosneb aju- ja näokoljust. Kolju koosneb üle 20-st luust. · Selgroog 7 kaelalüli, 12 rinnalüli (igale rinnalülile kinnitub üks paar roideid; rinnalüli + rinnaluu + roided = rinnakorv, rinnakorvis süda ja kopsud), 5 nimmelüli, 5 ristluu lüli (liikumatult kokku kasvanud sp kutsutakse ka ristluuks), 4-5 õndraluu lüli (koondunud õndraluuks). · Selgroolülid paiknevad kohakuti ja lülimulgud moodustavad selgrookanali, milles asub seljaaju. · Õlavööde 2 abaluud, 2 rangluud. Õlavööde ühendab ülajäsemete luud selgroo ja rinnakorviga · Vaagnavööde 2 puusaluud, ristluu. Vaagnavööde ühendab alajäsemete luud selgrooga. · Keha kõige pikem luu reieluu.
kujuline. Selline kuju aitab ühtlasemalt jaotada selgroole mõjuvat survet. Selgroo alumised lülid on jämedamad kui ülemised. See on tingitud suuremast koormusest alumistele lülidele. Selgroog koosneb üksikutest segmentidest selgroolülidest. Lülisid on inimesel 32-34. Selgroog koosneb viiest osast: - kaelaosa (7), - rinnaosa (12); - nimmeosa (5); - ristluuosa (5); - õndraosa (3-5). Kaela-, rinna- ja nimmeosa lülid on lahus, ristluulülid ristluuks ja õndralülid õndraluuks liitunud. Rindkeres kinnituvad selgroolülidele roided, mis eesmises osas on ühenduses rinnakuluuga. Roided koos rinnakuluuga ja vastava selgroo osaga moodustavad rindkere 21 toese rinnakorvi. Ta kaitseb rinnaõõnes olevaid elundeid ning etendab suurt osa hingamisel. Roideid on inimesel 12 paari. Seitse ülemist roiet on otse ühenduses rinnakuluuga
Märgid kolju- või ajuvigastusest puuduvad. Haiglas vabastatakse kirurgiliselt seljaaju ja närvijuured survest ning stabiliseeritakse murd. Oluline anatoomia Lülisammas, telgmine elund, on kere liikuv tugi ja paistab küljelt vaadatuna kahekordse S-kujulise sambana. Inimesel koosneb see tavaliselt 33 lülist: 7 kaelalüli (lülisamba kaelaosa), 12 rinnalüli (lülisamba rinnaosa), 5 nimmelüli (lülisamba nimmeosa), 5 ristluulüli, mis on 15.–20. eluea jooksul omavahel kokku kasvanud ristluuks (os sacrum), ja 4 õndralüli, mis moodustavad õndraluu (os coccygis). Lülisamba lüli koosneb eespool (ventraalselt) paiknevast lülikehast, mis läheb tagapool üle lülikaareks. Lülikeha ja lülikaar ümbritsevad lülimulku. Kõik lülimulgud kokku moodustavad üksteise peal asetsevate lülide korral lülisamba- või seljaajukanali (canalis vertebralis). Lülikaare üla- ja alaküljel asuvad liigesejätked jagavad lülikaare lülikeha tagaküljele minevateks
annaabi.ee 
