Eritakistus 1. Töö eesmärk. Traadi aktiivtakistuse määramine ampermeetri ja voltmeetri abil ning materjali eritakistuse leidmine. 2. Töövahendid. Seade voltmeetri ja ampermeetriga traadi materjali eritakistuse määramiseks, digitaalne nihik. 3. Töö teoreetilised alused. Pikkusega l ja ristlikepindalaga S homogeense traadi takistus: l R= S kus on traadi materjali eritakistus. Takistuse R määramiseks vib kasutada Ohmi seadust vooluringi osa kohta: U R= I kus I on traati läbiva voolu tugevus ja U on pinge traadillõigu otste vahel. Viimased määrame ampermeetri ja voltmeetri abil. Mtmiseks kasutame joonisel toodud lülitusskeemi.
Ringmajanduse-ja Tehnoloogiainstituut Õpperühm: TK11/21 Juhendaja: lektor Karli Klaas Tallinn 2018 ERITAKISTUS 1. Töö eesmärk. Traadi aktiivtakistuse määramine ampermeetri ja voltmeetri abil ning materjali eritakistuse leidmine. 2. Töövahendid. Seade voltmeetri ja ampermeetriga traadi materjali eritakistuse määramiseks, digitaalne nihik. 3. Töö teoreetilised alused. Pikkusega l ja ristlikepindalaga S homogeense traadi takistus: l R (1) S kus on traadi materjali eritakistus. Takistuse R määramiseks vib kasutada Ohmi seadust vooluringi osa kohta: U R (2)
Rõiva ja tekstiili instituut Õpperühm: TD12 Juhendaja: lektor Karli Klaas Tallinn 2017 ERITAKISTUSE MÄÄRAMINE 1.Töö eesmärk. Traadi aktiivtakistuse määramine ampermeetri ja voltmeetri abil ning materjali eritakistuse leidmine. 2.Töövahendid. Seade voltmeetri ja ampermeetriga traadi materjali eritakistuse määramiseks, digitaalne nihik. 3.Töö teoreetilised alused. Pikkusega l ja ristlikepindalaga S homogeense traadi takistus: R ( 1 l ) S kus on traadi materjali eritakistus. Takistuse R määramiseks vib kasutada Ohmi seadust vooluringi osa kohta: R (
Kui sellised energiapommid hu molekulidega kokku prkavad, tekib ioone veelgi juurde. Seetttu on hk umbes 50 kilomeetri krgusel kosmiliste kiirte mjul tugevasti ioniseeritud. Ka Maal on kllaltki suur elektrilaeng. Mlema laengu suurus on umbes 100 000 kulonit: ionosfril positiivne, maapinnal negatiivne laeng. Elektrivli paneb enda mju all olevad laetud osakesed liikuma. Tekib elektrivool, mis on suunatud maapinna poole. Voolutugevus pole kll suur: igas mttelises heruutmeetrise ristlikepindalaga hutorus kulgeb vool tugevusega 1012 amprit. Selle tulemusena juab iga sekundiga maapinna igale ruutmeetrile elektrilaeng, mille suuruseks on vaid ks miljondik miljondikust kulonist. Et meie planeedi pindala on kllalt suur, lbib Maa atmosfri kokkuvttes umbes 1800-amprine vool, mis toob maapinnale igas sekundis keskmiselt 1800 kuloni suuruse positiivse laengu. Maapinnani judnud positiivne laeng peaks kiiresti maapinna negatiivse laengu kompenseerima! Ometi silib maakeral pidevalt
Täpsusklass=0.006305 100 =0.631 Kalibreeritud galvanomeetri täpsusklass piirkonnas 0 kuni 10.02 volti on 0.631%. 4. ERITA KISTU S 1 Töö eesmärk. Traadi aktiivtakistuse määramine ampermeetri ja voltmeetri abil ning materjali eritakistuse leidmine. 1.8 Töövahendid. Seade voltmeetri ja ampermeetriga traadi materjali eritakistuse määramiseks, digitaalne nihik. 1.9 Töö teoreetilised alused. Pikkusega l ja ristlikepindalaga S homogeense traadi takistus: l R 18 S (1) kus on traadi materjali eritakistus. Takistuse R määramiseks vib kasutada Ohmi seadust vooluringi osa kohta: UR I (2)
annaabi.ee 
