muutuva nurga all. Täielik kardaanülekanne koosneb: 1 toestatud kardaanvõll, 2 vahetugi, 3 toestamata kardaanvõll, 4 ristliigend, 5 käigukast, 6 tagasilla peaülekanne. Pikematel kardaanülekannetel on suurema jäikuse saavutamiseks vahetugi. Tänu sellele tekib ülekandes kinnine osa toestatud kardaanvõll. Kardaanvõll kujutab endast õõnest terastoru, mille otstesse on keevitatud hammasliite otsik või ristliigendi otsik. Ristliigend võimaldabki pöördemomendi ülekannet muutuva nurga all. See on ebaühtlase nurkkiirusega liigend, mis tähendab seda, et pöördemomendi ülekandel mingi nurga all vedav hark võib pöörelda ühtlaselt, kuid veetav hark pöörleb ebaühtlaselt, nö. ,,jõnksuliselt". Selline ebaühtlus on seda suurem, mida suurema nurga all pöördemomenti üle kantakse. Enam-vähem normaalseks võib ülekannet pidada kuni 20°...25° nurga all
Kardaanülekannet kasutatakse ka mõnedel automarkidel pöördemomendi edasiandmiseks vedavale esisillale. Kardaanülekanne peab võimaldama pöördemomendi ülekandmist käigukastilt (jaotuskastilt) vedava silla peaülekandele muutuva nurga all. Pikematel kardaanülekannetel on suurema jäikuse saavutamiseks vahetugi. Kardaanvõll on õõnest terastoru, mille otstesse on keevitatud hammasliite otsik või ristliigendi otsik. Ristliigend võimaldabki pöördemomendi ülekannet muutuva nurga all. See on ebaühtlase nurkkiirusega liigend, mis tähendab seda, et pöördemomendi ülekandel mingi nurga all vedav hark võib pöörelda ühtlaselt, kuid veetav hark pöörleb ebaühtlaselt, nö. ,,jõnksuliselt". Selline ebaühtlus on seda suurem, mida suurema nurga all pöördemomenti üle kantakse. Enam-vähem normaalseks võib ülekannet pidada kuni 20°...25° nurga all. Seetõttu ei saa selliseid liigendeid
pöörde jooksul jõuab veetav vedavast kaks korda ette ja jääb kaks korda maha. Et pöörlemise ebaühtlusest lahti saada ja inertskoormusi vähendada, kasutatakse kaht ristliigendit. Seejuures peavad võlli mõlemad hargid asuma ühes tasapinnas. Vältimaks vibratsiooni teket tuleb kardaanülekanne enne masinale paigaldamist tasakaalustada. Joonis 43 Ristliigendi töötamine 41 Püsikiirusliigendeid Kasutatakse autode eesmistes ning sõltumatu vedrustusega veosildades. Liigendisse kuuluvad liigendi korpus 4 tähik 5, kuulid 1 ja separaator 6. Tähik 5 on vedav ja kinnitub nuutide vahendusel seesmise rattavõlliga. Liigendi korpus 4 on sepistatud koos välimise rattavõlliga, mille otsa kinnitub ratta rumm. Pöördemomendi kannavad
kuultüüpi, rulliktüüpi, hoobtüüpi. Jõu ülekanne peab olema võimalik ka olukorras, kus töömasin on traktori suhtes liikuv, mis tähendab seda, et traktoripoolne ja põllumasinapoolne kardaanvõll asuvad erinevate nurkade all. On ju väga vähe selliseid töid, kus traktor ja töömasin ei tohi kuigivõrd oma asendit muuta. Erinevate nurkade kindlustamiseks kasutatakse: ühekordseid, kahekordseid, suurendatud pöördenurgaga kardaaniriste. Lubatud maksimaalne pöördenurk sõltub ristliigendi poolt ülekantava nurkkiiruse suhtest ja selle järgi jagunevad nad: muutuva nurkkiirusega ja püsiva nurkkiirusega liigenditeks. Et ristliigendid ja muutuva pikkusega kardaanvõllid töötaksid häireteta pikka aega, on oluline nende õigeaegne ja nõuetekohane hooldus, mis seisneb küll ainult vajaliku määrdeaine viimises õigel ajal õigesse kohta. Siinkirjutaja teab oma kogemustest, kui palju lisavaeva nõuab hooldamata kardaanvõlli komplekti ühendamine
annaabi.ee 
