kiriku eest jätkus. Vabadusvõitluse juhiks sai Oranje Willem. 1576 võtsid võimu enda kätte. Samas madalmaad jäid aga ikka kahestunuks: 1) lõunamadalmaad: valitsevaks usuks jäi katoliiklus. Hispaania taastas oma ülemvõimu. 2) Põhjamadalmaad: 1581 kukutasid Hispaania kuninga ja rajasid 7st provintsist koosneva ühendatud madalmaad e Hollandi. Riiki toetasid Inglismaa ja Prantsusmaa. Hispaania tunnistas iseseisvust 1609. Ristiusukirik : I) kreeka katoliku e õigeusu kirik II) Rooma katoliku: 1) traditsiooniline katoliku kirik (hispaania, Poola, Itaalia) 2) reformeeritud e protestantlikud usuvoolud/ kirikud: a) luterlus(Saksamaa, Eesti, Skandinaavia) M. Luther b) anglikaani(Inglismaa) Henry VIII c) kalvinistid (Sveits, madalmaad) J. Calvin · puritaanid Inglismaal
Theodosius Suur - üh. kaks poolt viimast korda, peale 395. a jag. lõplikult. Hunnide sissetungid - Suur rahvasterändamine - germaanlased - hakkasid võimu haarama - 476 - Lääne-Rooma, vanaaja lõpp. Keisril piiramatu võim, ametnikkonnad. Keskvõimu kontroll. Linnaelu allakäik. Orjade väh. Naturaalmajandus, osteti sisse. Koloonid - suurmaaomanike sõltlased. Seisuslik ühiskond. Sõjaväe reformid - reservvägi - sundvärbamine - barbarite sissevool. Kristlastel ristiusukirik - hästitoimiv. Piiskopkond - kor. usuelu oma piirkonnas - diötseesis. Neid valitsesid peapiiskopid (metropoliidid). Peapiiskopkondi 4(+1): Jeruusalemm, Aleksandria, Antiookia, Rooma (+Konstantinoopol). Täh. asjade ostustamiseks kirikukogud e sinodid. Kirik täh. org. Kristlus preztiisne. Kirik kor. haridust, kohutmõistmist jm riigivõimu fun. 9. Kultuur hilises Rooma keisririigis Algselt levitasid kristlust apologeedid - kirjamehed, kaitsesid usku. Hiljem haritumad liikmed.
Apostlite tegevuse tagajärjel (eriti Paulus) tekkis varsti tihe koguduste võrk. Iga kogudus valis enda keskmeks piiskopi või presbüteri (vanema). Hierarhiat algul ei kujunenud. Tõus riigiusuks 1. ja 2. sajandi vahetuseks moodustasid kristlased umbes 5 protsenti rooma rahvast. Nende monoteistliku kultuse tõttu kiusati neid algul taga. Alles Constantinus Suur legaliseeris ristiusu ametlikult, aastal 313 Milano ediktiga. Selleks ajaks oli kristlastel kujundatud tervet riiki haarav ristiusukirik. Peamine üksus oli piiskopkond eesotsas piiskopiga. Suuremate eesotsas olid peapiiskopid ehk metropoliidid. Peapiiskopkondi oli esialgu neli: Jeruusalemm, Aleksandria, Antiookia (Süürias) ja Rooma. Hiljem lisandus Konstantinoopol. Peale legaliseerimist sai kirik Rooma impeeriumi üheks tähtsamaks organisatsiooniks ning oli üks suurimaid maavaldajaid. Usku vahetati ka praktilistel eesmärkidel, kristlus muutus prestiizseks.
Novgorodi vürstiriik loode piirkonnas ja Vladimir-Suzdali vürstiriik kirdes kirillitsa ja glagoolitsa; leetopised e kroonikad arhitektuur: bütsantsi kunsti eeskuju sibulkuplid Kiievi Sofia peakirik koolkonnad: Novgorod kainsus lihtsus monumentaalsus Pihkva lihtsad madalad, eemalseisva kellatorniga maalikunst: Andrei Rubljov 1370-1430 ikoonimaalija 9. Lääne-Euroopa ristiusukirik 313 Rooma riigis ristiusk lubatud Constantinus Suur 381 Rooma riigiusk Misjoni levitamine, ristiusustamine (vallutamine; ariaanlus) 5.saj Püha Patrick'u misjon Iirimaal 7.saj lõpul Iiri munkade misjon Britannias (Cantebury keskuseks) Püha Bonifatiuse (elas 680-754) misjon sakslaste seas Briti mukande misjon frankide aladel piiskop preestrite ametisse pühitseja, leeritamine, sinodite ja visitatsioonide korraldamine; piiskopkirik = katedraal
ligimeste vastu on jumalariiki pääsemise peamised tingimused. Pööras vähe tähelepanu Moosese seadustele. Rõhutas, et varanduslik seisund ei anna jumalariiki pääsemiseks mingit eelist. Umbes 30. pKr Jeesus vahistati ja hukati ristilöömise läbi Kolgata mäel, kuna sattus Juudi arstokraatiaga vastuollu Varakristlik kirik Kui Constantinius Suur ristiusu Rooma impeeriumis legaliseeris, oli kristlastel juba välja arendatud kogu riiki haarav ja hästi toimiv organisatsioon ristiusukirik. Peamised struktuuriüksused olid piiskopkonnad, mis hõlmasid ühte linna koos ümbruskonnaga, esialgu oli neid 4: Jeruusalemm, Aleksandria, Antiookia (Süürias) ja Rooma, 4. sajandil lisandus Konstantinoopol. Tähtsaimate asjade otsustamiseks üleriigilised kirikukogud sinodid. Apostlid Paulus ja Peetrus, nende tegevus Kristluse levikule aitasid kaasa rändjutlustajad apostlid. Peetrus oli Jeesuse kaaslane ja õpilane, pani
2. Sunna- see on pärimus prohveti tegevustest ja ütlustest 3. Idzma- usklike üksmeel. · Islamiusuliste pühavärv on roheline, kuna pärimuse järgi kirjutati koraan palmilehtedele · Muhamedi väimehe Kalif Ali ajal 656-661 toimus muhameedlaste jagunemine sunniitideks ja siiiitideks · Sunniidid tunnustasid sunnat · Siiiidid ei tunnustanud · Haridziidid- nende arvates iga usklik võis saada koguduse juhiks RISTIUSUKIRIK KESKAJAL! · Kujunes esimestel sajanditel · Lääne-Euroopa kirikut kutsuti katoliiklikuks · Esimeste koguduste rajajad olid apostlid · 313 Milano edikt tunnistati võrdseks teistega · 381 ainuusuks Rooma riigis · Rooma riigis oli neli patriarhaati: Jeruusalemm, Antiookia, Aleksandria ja Rooma · Kujunes välja kirikuorganisatsiooniline struktuur · Kiriku juht oli paavst- Rooma piiskop. Sellele pani aluse Leo I- Lääne-Rooma
annaabi.ee 
