kopulatsioonielundit, nn pterügopoodi (kõhuuime muundunud tagaosa), mille abil sperma juhitakse emase kloaaki. Varilõpuste viljakus ei ole suur, kuid nende munades on väga suured toitainete varud. Sigimine toimub munemise, munastpoegimise või poegimise teel. (Loomade elu, 4 köide) 5 5. Täispeased 5.1 Täispeaste välisehitus Täispeastel on suured ninasõõrmed ja nad asuvad ristipidise suu lähedal. Lihakaid huuli toetavad huulekõhred. (Loomade elu, 4 köide) 5.2 Täispeaste siseehitus Täispeastel kaladel puudub täielikult luustumine kõhrest sisetoeses. Nende südame küljes on arteriooskuhik, mis on neil varustatud kolme klapireaga. Nagu varilõpusestel, on ka nendel sooles keeritskurd. Aju ja südame ehitus on samasugune kui varilõpusestel, kuid ujupõis neil puudub.
Siin asuvad hingamis-, südametegevus- ja vasomotoorsed keskused, tingimatute seedereflekside (süljeeritus, imemine, neelamine, seedemahlade eritumine) ja kaitsereflekside (köha, aevastamine, oksendamine) keskused. Piklik aju on elutähtis KNS-i osa. Tema kahjustuse korral (verevalandus, trauma, kasvaja jm.) võib häiruda hingamine, südametalitlus jm. funktsioonid. TAGAAJU Ajusild asetseb piklikust ajust eespool ja kujutab endast jämenenud ajutüve osa, mis on piklikust ajust eraldatud ristipidise vaoga. Väikeaju paikneb pikliku aju ja ajusilla tagaküljel, suuraju poolkerade kuklasagaratest allpool tagumises koljuaugus. Väikeaju kaalub 120 - 150 g ja koosneb kahest väikeaju poolkerast ning poolkerasid ühendavast osast - ussist ( vermis ). Väljastpoolt on väikeaju kaetud arvukate ristipidiste lõhedega, nende vahele jääved pikad ja kitsad käärud - need on nn. väikeajulehed. Väikeaju peamiseks funktsiooniks on lihaste toonuse ja liigutuste, eeskätt tasakaaluliigutuste
TAGAAJU ● siin asuvad V, VI, VII ja VIII peaajunärvide tuumad ● ehitus sarnane piklikajuga: sees hallollus ja perifeerselt valgeollus ● läbivad nii ülenevas kui alanevas suunas JUHTETEED ● sisaldab erinevaid tuumasid - tuumad, mis paiknevad silla eesmises osas, on seotud eelkõige info vahendamisega suurajust väikeajusse. ● AJUSILD PONS - piklikust ajust eespool - jämenenud ajutüve osa, mis on piklikust ajust eraldatud ristipidise vaoga - sillas paiknevad unekeskus ja hingamiskeskused, mis funktsioneerivad kooskõlastatult piklikaju hingamiskeskusega ● VÄIKEAJU CEREBELLUM - paikneb pikliku aju ja ajusilla tagaküljel, suuraju poolkerade kuklasagaratest allpool tagumises koljuaugus - kaalub 120-150g - koosneb kahest väikeaju poolkerast ning poolkerasid ühendavast osast e USSIST VERMIS
II telofaasis tekivad tuumakatted ja järgneb tsütokinees. Meioosi lõpuks on tekkinud neli haploidset tütarrakku. 27.Sünaptoneemne kompleks,konjugatsioon, kiasmid,bi- ja polüvalendid. ??? Krossingoveri (crossing over) all mõeldakse sündmusi, mis viivad geneetilisele rekombineerumisele aheldunud markerite vahel nii pro- kui ka eukarüoodi rakus. Formaalselt võttes on see homoloogsete kromosoomide vastavate alade (segmentide) retsiprookne vahetus sümmeetrilise murru ja ristipidise taasühinemise tagajärjel. Eukarüoodis võib krossingover olla meiootiline ja mitootiline. Meiootiline krossingover. Krossingover on tsütogeneetiliselt määratletav kui kiasm homoloogsete kromosoomide vahel meiotsüüdis e. meiootilises rakus. Vahetuse toimumise tõenäosus sõltub kahe kromosoomipiirkonna vahelisest kaugusest ning seda hinnatakse geneetiliselt rekombinantsete indiviidide sageduse järgi heterosügootide järglaskonnas
annaabi.ee 
