Hiiumaal Kõrgessaare lähedal hütil tegutses paarkümmend aastat klaasimanufaktuur. Püsivamat manufaktuuri tööstust Rootsi ajal Eestis veel ei kujunenud. Ka pärast Rootsi võimu kehtestamist jäi Eesti- ja Liivimaa saksa kultuuriruumi osaks. Luteri kiriku organisatsiooniline ülesehitamine sai alata alles Rootsi võimu kindlamal juurdumisel Eestis. Talurahva hulgas võtsid maad taas muinasusu kombed ja ebausu ilmingud. Surnuid maeti vanadesse kalmetesse, loobuti ristimistest ja kiriklikust abielulaulatusest. Märgatavalt elavnes kirikuelu koos Karl XI reformidega. Keskseks kirikutegelaseks kujunes sel perioodil Liivimaa kindralsuperintendent Johann Fischer. Arusaam, et inimene saab õndsaks tänu usule, seadis eesmärgiks õpetada iga pärisorjast talupoeg piiblit lugema. 1684. aastal kutsuti kokku õpetajate seminar, mille tööd korraldas B.G. Forselius. Tänu seal saavutatud headele tulemustele rajati 1687.
Aastal Pärnusse. Pärnus tegutses ülikool kuni vene võimud vallutasid pärnu ning taastati alles 1702. Aastal. Siis kahanes õpilaste arv 30-40ni. Ka kiriku elu uuendati. Luteri kiriku olukord oli peale Liivi sõda oli üsna täbar. Kirikuid oli käidud rüüstamas ning olid tõsiseid kahjustusi saanud, sammuti puudusid enamikel kirikutel kirikuõpetajad. Rahvas võttis tagasi muinasaja kombed: surnuid maeti vanadesse haudadesse, loobuti abielu sõlmimistest ja ristimistest. Sammuti jättis soovida ka pastorite haridus ja kõlblus. Eestimaal tegi suure töö kirikute ülesehitamisel ära J.Jhering. Ta töötas välja kirikutele iseloomuliku rangete karistuste süsteemi. Näiteks nagu kiriku ukse ees jalgade pakkupanemine, erinevate rahatrahvide kehtestamine ning häbipingil põlvitamine. Kirikust koristati ära kõik vitraasid, maalid ja muud kaunistused, et juhtuda inimeste tähelepanu üksnes jutlusele
keeles ( iga ühel on eraldi õpetaja). Aleksandri kirikus toimuvad kontserdid (iga reede õhtu) , näidendid , konverentsid, ettekanded. Kuuendal korrusel on Ukraina näitus. Kirikukell on kaks kõrgust kõrgemal ja see on original. Lifti kõrval seina peal oli akvarell 1946. aastast (koopia, sest päris akvarell maal ei kannata päikesevalgust) ja maalil oli, kuidas kiriku ümbrus kunagi välja nägi. Viiendal korrusel olid pildid: ristimistest, laulatustest, koguduse õpetajatest, jumalateenistustest, kirikumuusikast. Vitriini taga olid huvitavad päästetud esemed (nt üks piibel). Koguduse rajaja taastas Narva eesti keelse koguduse. Neljandal korrusel oli Ingverimaa kaart. Narva oli üle saja aasta Ingverimaa pealinn (enne kui Peeter I ära hävitas kõik). 2019. aastal saab Ingveri riiklus 1000. aastaseks. Kui Narva linn oli Ingveri pealinn, siis rajati Neeva jõe suudmesse Nyeni linn. Eelmisel aastal oleks Nyeni linn saanud 400
See kõik käis aga kroonumõisaste kohta; erakätesse jäänud mõisate talupoegade seisund ei muutunud. Ka pärast Rootsi võimu kehtestamist jäi Eesti- ja Liivimaa saksa kultuuriruumi osaks. Luteri kiriku organisatsiooniline ülesehitamine sai alata alles Rootsi võimu kindlamal juurdumisel Eestis. Talurahva hulgas võtsid maad taas muinasusu kombed ja ebausu ilmingud. Surnuid maeti vanadesse kalmetesse, loobuti ristimistest ja kiriklikust abielulaulatusest. Märgatavalt elavnes kirikuelu koos Karl XI reformidega. Keskseks kirikutegelaseks kujunes sel perioodil Liivimaa kindral- superintendent Johann Fischer. Arusaam, et inimene saab õndsaks tänu usule, seadis eesmärgiks õpetada iga pärisorjast talupoeg piiblit lugema. Tänu B.G. Forselius´e tööle rajatakse igasse kihelkonda talurahvakool ning ametisse seati ka koolmeister. Rootsi aja lõpuks oli Lõuna-Eesti
See kõik käis aga kroonumõisaste kohta; erakätesse jäänud mõisate talupoegade seisund ei muutunud. Ka pärast Rootsi võimu kehtestamist jäi Eesti- ja Liivimaa saksa kultuuriruumi osaks. Luteri kiriku organisatsiooniline ülesehitamine sai alata alles Rootsi võimu kindlamal juurdumisel Eestis. Talurahva hulgas võtsid maad taas muinasusu kombed ja ebausu ilmingud. Surnuid maeti vanadesse kalmetesse, loobuti ristimistest ja kiriklikust abielulaulatusest. Märgatavalt elavnes kirikuelu koos Karl XI reformidega. Keskseks kirikutegelaseks kujunes sel perioodil Liivimaa kindral- superintendent Johann Fischer. Arusaam, et inimene saab õndsaks tänu usule, seadis eesmärgiks õpetada iga pärisorjast talupoeg piiblit lugema. Tänu B.G. Forselius´e tööle rajatakse igasse kihelkonda talurahvakool ning ametisse seati ka koolmeister. Rootsi aja lõpuks oli Lõuna-Eesti
Kirikukell on kaks kõrgust kõrgemal ja see on originaal. Kui torn 1944. aasta juulis õhku lasti, siis kukkus kell alla, kuid imekombel jäi terveks. Aleksandri kirik tegutses 1962. aastani. 1994. aastal toimus esimene jumalateenistus. Seega 32 aastat ei toimunud jumalateenistusi! Lifti kõrval seina peal oli akvarell 1946. aastast (koopia muidugi, sest päris akvarell maal ei kannata päikesevalgust) ja maalil oli, kuidas kiriku ümbrus kunagi välja nägi. Viiendal korrusel olid pildid ristimistest, laulatustest, koguduseõpetajatest, jumalateenistustest, kirikumuusikast. Vitriini taga olid huvitavad päästetud esemed nagu nt üks piibel. Koguduse rajaja taastas Narva eesti keelse koguduse. Rootsi ajal oli Narvas jumalateenistused kõikides keeltes nagu saksa, vene, rootsi, soome, eesti keeles. Kreenholm võttis kiriku ehitamise üle. Neljandal korrusel oli Ingverimaa kaart. Narva oli üle saja aasta Ingverimaa pealinn (enne kui Peeter I ära hävitas kõik). 2019
annaabi.ee 
