kogudusliikmete jaoks. evangeeliumipool - naistepool, kiriku põhjapoolne külglööv, altarist vasakul, mis oli mõeldud naissoost koguduseliikmete jaoks. pikihoone - ristkülikukujulise põhiplaaniga lääneidasuunaline kogudusruum kirikus transept - ristlööv, risthoone, põiklööv, põikhoone, romaani ja gooti stiilis basilikaalse kiriku pikihoonet risti läbilõikav ehitusosa, mis muudab kiriku põhiplaani ristikujuliseks, võib olla ühe- või mitmelööviline. lööv - piklik ruum ehituses, eriti kiriku või templi pikihoone osa mitme paralleelse ida-lääne suunas paikneva ruumiga. valgmik e. klerestoorium - kesklöövi akendega varustatud ülakorrus basilikaalses ehituses piilar - eriti keskaegseis ehitustes esinev harilikult nelinurkne, polügonaalne või (harvem) ümmargune vertikaalne toend, mis kannab laekonstruktsiooni, kaart vm. Piilarid võivad olla liigendatud
ratud põhiplaan, milles vahepeal oli küll muudetud osade vahekorda. Nii oli paigutatud pikilöövi ja koori vahele hilisemais basiilikais ristlööv, mis suurendas kooriosa ja andis viimases ruumi järjest kasvavale vaimulike hulgale. Kogu kiriku plaan omandas sellega T kuju. Romaani kirikuis suurendati kooripoolset osa veelgi: ristlöövi ja koori vahele paigutati nelinurkne ruum, mis nagu pikendas ristlöövi taga pealöövi. Ühtlasi muutus kogu põhiplaan selle kaudu ristikujuliseks. Otstarbevorm ja kiriku sümbol olid niiviisi ühte langenud ja tegid selle põhiplaani peaaegu seaduseks igale kirikule. Juhul, kui kirik oli pühendatud kahele pühakule, oli siiski võimalik ehitada ka kahe kooriga kirikuid. Pikilöövi kumbagi otsa paigutati siis üks koor ühes tema juurde kuuluva ristlööviga. Sellise otstarbest tingitud põhiplaani raamides andsid keskaja ehitusmeistrid ehitisele oma enda elutunde kohase vormi. Maria Laachi kloostrikiriku najal, (mis ehitatud umb
olid kiilkirjad ehitistelt, mis kuulusid Nabonidusele, ühele viimastest Babüloonia kuningatest (556-539 eKr). Lisaks sisaldas konteiner ebatavalise kujuga monumenti, mis nimetati ,,ristikujuliseks monumendiks". Kõik kaksteist monumendi külge on kaetud kiilkirjaga. Enamik kirjasolevast on seotud Ebabbari templi remontimisega ja templi sissetuleku, mille tagas kuningas, olulise suurendamisega. Kirjutis lõppeb sõnadega:
väljenduvad ümarsammaste kapiteelides ja külgseintel vööndkaari toetavates pikkased rippkonsoolides. Põhja-Eesti: Sakraalarhitektuur Harju-ja Virumaal arenes enne 14. saj. keskpaika Lääne-ja Kest-Eesti omast erinevalt. Poliitilise olukorra pärast tuli leppida vähenõudlike puitkirikute ehitamisega. Virumaal ei ehitatud sel perioodil arvatavasti ühtegi suuremat kivikirikut. Erandiks on varemetes Maarja kabel Viru-Nigulas. Põhiplaan on tsentreeritud ristikujuliseks. Harjumaal ei olnud ehitustegevus märgatavalt elavam kui Virus. Arvatavasti alles 14 saj. algupoolel ehitati Rapla ja Juuru ühelööviline kirik (algkujul säilinud ainult Juuru kiriku koor). Mõlemad kirikud olid tornita ja nende silmapaistevaim asi oli idaseinas paiknev kolmikaken, mis on Eestis võrdlemisi erandlik motiiv ning esineb veel ainult 2-s kirikus. Lõuna-Eesti telliskirikud: See piirkond jagunes kahe mõjuka ehitusisanda maavalduseks: idapoolne osa kuulus Tartu
annaabi.ee 
