∗ Mägede keskmine temperatuur talvel on -2 kuni -20 kraadi. ∗ Mägede keskmine temperatuur suvel on 10- 20 kraadi. ∗ Lääne pool olevad mäed saavad aastas rohkem sadu kui Ida pool olevad mäed (Ida 150-300mm , Läänes 400-600mm). Taimestik ∗ Uuralis kõige rohkem domineerivad metsad ja stepid. ∗ Ainuke erand on Mughalzhari mägi, mille keskel asub pool-kõrb ∗ Metsadest väiksemad asupaigad on kaetud rohkelt Hariliku ristikuga, Mägi ristikuga, Aasnurmikaga ja pehme muruga. ∗ Lõuna-Uural on kivine ja kuiv, mis tõttu paljud taimed seal kasvada ei saa. Taimestik ∗ Puude poolest domineerivad paju, läätspuu ja pappel, kuna veekogusid on mägedes palju. ∗ Põhja-Uuralis on puud vastavalt kliimale, nagu näiteks: Siberi nulg,lehis ja mänd, harilik mänd ja kask. ∗ Polaar-Uuralis pole taimi, kuna kliima tõttu ei anna seal midagi kasvada, rohkem domineerib seal raba ja soo.
Lopsakama ja jõulisema kasvuga kultuurtaim surub umbrohud alarindesse ning need ei suuda konkureerida kultuuridega kasvuruumi ja toitainete osas (E. Ilumäe 2004). Mõned näited umbrohtude kontrolli all hoidmise kohta Saksamaa ökotalust: (muld: rähkne) · Külvikorras kasvatatakse ristiku segu koos teiste heintaimedega, millega muld on kogu künnikihi ulatuses taimejuurtega täielikult läbi kasvanud; · Kaera ei külvata puhaskülvis, vaid segus valge, roosa vm ristikuga, mis kindlustab mulla korraliku läbi kasvanud juurtemassiga ja väldib umbrohtude kasvu; · Taliviljad külvatakse koos ristiku seguga. Lisatakse veel ka kiirekasvuliste liblikõieliste seemneid, mille jäänused kevadel, kasvu algul, kindlustavad teravilju lämmastikuga; · Talinisu ja rukis külvatakse paarisridadena: ridade paaride vahe on 20 cm ja ridade vahe 6 cm. Peenseemnete jaoks kasutatakse kahe seemnekastiga
ostetud talu nimetati päristaluks. Algse talu suurus oli 1 adramaa, hiljem sageli ½ või ¼ adramaad. Vabadiku- või popsikohad olid väiksemad. Suurem talu kasutas palgatööjõudu, põhiliselt aga perekonnaliikmete tööjõud. Maaviljelussüsteemid, külvikord Vanim maaviljelussüsteem on uudismaasüsteem, omane rändavatele rahvastele. Kolmevälja- ehk kesasüsteem: kesa, taliteravili, suviteravili. Viljavaheldussüsteem (mitmeväljasüsteem): põldhein, taliteravili, naeris/kartul, oder ristikuga. Rohumaade tööde aastaring Kevadel riisumine, eriti puisniitudel. Mahalangenud okste kokkukorjamine, maapinna tasandamine. Oksad enamasti kütteks või põletati suvisel heinaajal. Vähem kivistes kohtades tähistati vaiadega kive, et heinaajal vikatit ei vigastaks. Millal algas Eestis ulatuslikum pärandkoosluste kadumine? Pärandkoosluste pindala hakkas aeglaselt vähenema 20. sajandi esimesel poolel seoses niitude ülesharimise ja kultuuristamisega
morfoloogiaga. Ädalates oli kõrte osakaal rohumassis madalam kui suve I poolel generatiivsete osade kasvu ajal ja seeduvuse langus varase ja hilise niitmise vahel %/päevas on II niites madalam kui I niite varase ja hilisema koristamise vahelisel perioodil (tabel 7). I niites õiepungade moodustumise faasist õitsemiseni langes ristiku TP -0,46 ühikut päevas, segukülvidel -0,59, II niites vastavalt -0,37 ja -0,38%. ADF ja NDF kasvas kiiremini segukülvides võrreldes punase ristikuga, sest punase ristiku seeduvuse langus on aeglasem. Ristik säilitab rohusööda kvaliteedi pikemal perioodil, kuna ta areng on kõrrelistest aeglasem. Ainevahetusenergia muutuste erinevused õiepungade moodustumisest õitsemiseni puhas- ja segukülvide vahel on äärmuslikud. Tabel 7. Rohusööda keemilise koostise, seeduvuse ja ME muutus varase ja hilise koristusaja vahelisel perioodil (+ või - % päevas) Taimik TP NDF DDM ME
Oli eriti iseloomulik Lõuna-Eestile. Tänavkülades olid õued kahel pool suhteliselt sirget külatänavat. Eriti iseloomulik Peipsi rannikule Maaviljelussüsteemid, külvikord Vanim maaviljelussüsteem on uudismaasüsteem, iseäranis omane rändavatele, nomaadsetele rahvastele. Kolmevälja- ehk kesasüsteem: kesa, taliteravili, suviteravili Viljavaheldussüsteem(mitmeväljasüsteem, norfolgi külvikord): põldhein, taliteravili, naeris/kartul, oder koos ristikuga. Rohumaade tööde aastaring *Kevadel riisumine, eriti puisniitudel. Mahalangenud okste kokkukorjamine, maapinna tasandamine. *Oksad kasutati enamasti kütteks või kuhjati kändudele ja põletati suvisel heinaajal. *Vähem kivistes kohtades tähistati vaiadega kive, et heinaajal vikatit ei vigastaks. Heinategu. Kõigepealt niideti lagedad heinamaad, puisniitudele mindi enamasti juulis. Varjus kasvab hein aeglasemalt ning põuaoht on puisniitudel väiksem
annaabi.ee 
