jäärad olid sarvedega, lambad olid enamasti mustad või hallid. Need olid eesti maalambad, keda võib pidada põhjalühisabalammasteks ja kes olid põhiliseks lähtematerjaliks eesti tumedapealise ja eesti valgepealise lambatõu kujundamisele.19. sajandi alguses oli meriinovill väga hinnaline kaup ning mõisnikud hakkasid importima meriino peenvillalambaid. 1840 oli Eestis ja Liivimaal 208 820 peenvillalammast ning peenvilla ja maalamba ristandit. Kuna meriinolammaste pidamine sai 19. sajandi lõpus Austraalias hoo sisse, siis peenvilla hinnad maailmaturul hakkasid langema ja meriinolammaste pidamine ei olnud enam nii tasuv. 19. sajandi lõpus hakkasid Eesti mõisnikud otsima uusi võimalusi. Lihalammaste kasvatamise perioodil imporditi erinevaid lihalambatõugusid sautdauni (South Down), hämpsiri (Hampshire), oksfordauni (Oxford Down) lambaid ning PõhjaSaksamaalt romni marsi (Romney Marsh) lambaid.
VARS - Vars on peaaegu paljas, enamasti on ta neljakandiline ja harunenud. LEHT - Lehed on tal vastakad, munajassüstjad, teravsaagjate servadega. Pealt on piparmündi lehed tumerohelised alt heledamad ja kaetud lühikeste liduskarvadega. ÕIS väikesed lillakad õied on liitõisikutena varte tippudes. Õitseb juunist augustini. SEEMNED - Seemneid piparmünt ei moodusta. Ajalugu Piparmünt on vesimündi ja rohemündi hübriid. Seda tugeva lõhna pärast armastatud ristandit tuntakse juba 17. sajandi lõpust. Kasvatamine Kõige paremini edenevad mündid kerges varjus niiskel huumusrikkal umbrohupuhtal mullal. Kui koht pole liiga kuiv, kasvavad nad ka päikesepaistelisel kohal üsna hästi. Erinevalt teistest mündiliikidest ei anna piparmünt seemneid ja teda saab paljundada ainult juurevõsundite või pistikutega. Mündid on ideaalsed pinnakattetaimed, sest võsuvad tugevasti. Taime saab edukalt kasvatada pottides. Kui taimed nakatuvad
1958. a, sihikindla aretustöö algus 1926. a eesti tumedapealise ja eesti valgepealine lambatõu kujundamisel ja lambatõugude tunnustamine 1958. a ENSV Põllumajandusministeeriumi poolt. Peenvillalammaste kasvatamise perioodil kui peen meriino vill oli väga hinnaline kaup maailmaturul hakkasid mõisnikud importima meriino peenvillalambaid. Nende arvukus kasvas niivõrd, et 1840. a oli Eestis ja Liivimaal 208 820 peenvillalammast ja peenvilla ning maalamba ristandit. Sajandi lõpu poole peenvilla hinnad langesid, sest Austraaliast oli saanud võimas meriino lambakasvatuse riik ning austraalia lambakasvatajate poolt toodeti suuri koguseid meriino villa ning maailmaturul hakkasid peenvilla hinnad langema. Seepärast hakkasid mõisnikud otsima uusi võimalusi ning lihalammaste kasvatamise perioodil imporditi mõisnike poolt erinevaid lihalambatõugusid sautdauni (South Down), hämpsiri (Hampshire), oksfordauni (Oxford Down) lambaid, Põhja
a.-1958.a. , sihikindla aretustöö algus 1926.a eesti tumedapealise ja eesti valgepealise lambatõu kujundamisel ja lambatõugude tunnustamine 1958.a. ENSV Põllumajandusministeeriumi poolt. Peenvillalammaste kasvatamise perioodil kui peen meriino vill oli väga hinnaline kaup maailmaturul hakkasid mõisnikud importima meriino peenvillalambaid. Nende arvukus kasvas niivõrd, et 1840.a. oli Eestis ja Liivimaal 208820 peenvillalammast ja peenvilla ning maalamba ristandit. Sajandi lõpu poole peenvilla hinnad langesid, sest Austraaliast oli saanud võimas meriino lambakasvatuse riik ning austraalia lambakasvatajate poolt toodeti suuri koguseid meriino villa ning maailmaturul hakkasid peenvilla hinnad langema. Seepärast hakkasid mõisnikud otsima uusi võimalusi ning lihalammaste kasvatamise perioodil imporditi mõisnike poolt erinevaid lihalambatõugusid- sautdauni (South Down), hämpsiri (Hampshire),
annaabi.ee 
