sammuhobused- külmaverelised kiirushobused- soojaverelised 13. sammuhobused- külmaverelised kiirushobused- soojaverelised 14. a) välimiku määramine, aretusväärtuse b) 1. hindamiseks on vaja 5 täkku, 2. komisjoni töös lisaks EHS spetsialistide õigus osaleda ka riigi tõuaretusinspektsiooni esindajal c) ema d) kehaosad jagatakse hindamisel: pea, turi, kere ja teine osa jäsemed e) järglaste järgi hindamine: täkul peab olema 8 järglast märal peab olema 2 järglast 15. a)ristamiskatsed eesti hobuse(maahobuse baasil) raskeveohobusega, ida friis soome hobusega, anglo normann ardenniga, hannover norra hobusega, inglise täisvereline b)esimesed võimiskatsed? Korraldati eestis kuressaares linn? aastal.1848.? c) kõrbi, vapsikas d) Tori roadsteri ja mägiardenni tõugu, 1) eesti tori 2)eesti ardennide kasv selts3)eesti maahobuste kasvatajate selts e) tori hobusekasvandus loodi 1856 aastal, saaremaa märad 16. a) soome tõugu täkke, postjee-bretoon
b)täkkude hindamise kaks eripära : · Kolmeliikmeline komisjon · Vähemalt viis täkku korraga c)eestis aretatavatel määratakse tõug ema järgi d) hobuse hindamisel jagatakse kehaosad kahte gruppi ja neid hinnatakse eraldi: I pea, kael ja kere / II jäsemed. e) järglaste hindamisel peab olema : täkul vähemalt 8 kolme aastast järglast, märal vähemalt kaks varssa. 15. Eesti maahobuste seltsi baasil tehti toris esimesed ristamiskatsed järgmiste tõugudega(1856-1880) : 1. Soome hobune (madis, poka, miska) 2. Kolm araabia täkku. 3. Hiljem ka ardenni ja norra hobusega LK 5 Spermatosoidid säilivad emassuguorganis maksimaalselt 48 ha Seega optimaalsem aeg esmaseks paarituseks / (või ka seemendamiseks) on 3. päeva hommikul ning teist korda 5. päeval 20. Hobust peab enne või pärast söötmist jootma /kumb variant ja miks? Enne (sest
Kölreuter - ristas tubakaliike. Täheldas tunnuste domineerimist ja lahknemist, seletus ekslik. Eksijärelduseks ka arvamus, et hübriidide tunnuseid mõjutas kasutatud tolmuterade hulk. Thomas A.Knight - Katsed herne sortide ristamisega.Nägi, et hübriidide tunnused on tavaliselt sarnasemad ühele vanemvormile, ei mõistnud seda tunnuste domineerimisena, vaid ristandite päriliku ebavõrdsusega, hübriidid sarnanevad tugevamale vormile. Augustin Sageret - ristamiskatsed kõrvitsaliikidega. Esimene, kes jälgis üksikute tunnuste lahknemist hübriididel ja nende järglastel. Kirjeldas tunnuste domineerimist hübriidide I põlvkonnas ja lahknemist järgmistes põlvkondades. Charles Naudin - ristas Datura liike. Formuleeris selgelt hübriidide I põlvkonna ühetaolisuse reegli. Muutlikkust järgmistes põlvkondades pidas korrapäratuks ning järk-järgult kasvavaks. Rääkis esimesena konstantsetest pärilikuse teguritest. Georg Mendel
katarakti. Kui defekt on tuvastatav enne looma paaritusiga, siis on võimalik ka efektiivselt teostada selle vastast selektsiooni, kui neid ei kasutata aretuses – defektsete homosügootide vastu suunatud selektsioon. Või defektsete isendite vanemate praakimine – osaline heterosügootide vastu suunatud selektsioon. 60. Kuidas on võimalik kliinilise seire puhul selgitada välja dominantseid homosügoote? * põlvnemisandmete analüüsi arvutitarkvaraga. * ristamiskatsed – kui sünnib defektne järglane (heterosügoot), kui terve (homosügoot või andis juhuslikult edasi dominantse alleeli). * DNA analüüsid. 61. Milles seisneb DNA-seire? Otsitakse DNA markereid, mis on seotud pärilike anomaaliatega. DNA markeriks võib olla anomaaliat põhjustav geen ise või geenilookus, mis on aheldunud anomaaliat põhjustava geeniga. Kui anomaaliat põhjustav geen on teada, siis tehakse DNA seiret ehk uuritakse selle