Küllaltki suur osa talupoegadest olid sel ajal aga ka veel isiklikult vabad, nimelt vabatalupojad ja maavabad talupojad. Talupojad pidid oma tööga feodaale ja vaimulike ülal pidama ning kandma koormisi ehk täitma kindlaks määratud kohustusi oma isanda heaks. Talupoegadel tuli teha mõisategu ehk harida mõisa põlde, mille saak kuulus feodaalile. Lisaks sellele pidid nad töötama ka oma põllul, et tasuda loonusrenti. Enamik talupoegi olid sunnismaised pärisorjad. Neid ei võinud müüa ega osta maast eraldi ja neil võis olla oma majapidamine ja oma pere. Talupoeg oli väga tihedalt seotud oma perekonnaga, mis oli tema jaoks esmane ning loomulik ühiskondlik struktuur. See oli teatav elulaad, mis eristas teda käsitöölistest ja linnakodanikest. Talupoeg kuulus ka kogudusse, mis olenemata ta hilisemast religioossest kogemusest, tegi temast juba sünnihetkel kristlase. Just külakogukonda kuulumine oli see,
Eestimaa Maanõunike Kolleegiumisse. * Liivimaa kohtud: 1) Sillakohtunikud; 2) Maakohus; 3) Liivimaa õuekohtu Stockholmi õuekohus. --- * Rootsiaja alguses 500, lõpus 1000 mõisa (kuni maareformini). * 1550 1:4 (mõisa- vs talupõld); 1700 1:2,5 (mõisa- kasvasid talupõldude arvelt). * Teotöö: 1) Korraline (teopäevad kindlaks määratud: rakmetegu härgadega; jalategu inimene); 2) Abitegu (kiired hooajatööd; enamjaolt lapsed ja sulased). * Talupojad olid pärisorjad ja sunnismaised. --- * Reduktsioon riigi maade tagasivõtmine, kuna mõisatel oli liiga palju maad ja riigi sissetulek vähenes. * Kuningas Karl XI algatusel oli reduktsioon ning tekkisid protested, kus väideti, et otsutama peavad Maapäevad, mitte kuningas (enim protesti Liivimaal, kus võeti kõige rohkem maid). * Kroonu osakaal: 2/3 tulust riigile ja 1/3 endale (taluperemeeste karistamine keelati; ilma kohtuta ei
Euroopas tekkis pärisorjus varakeskajal orjandusliku korra üleminekul feodalismile. Orjandusliku korra lõpus maaharimisega tegelenud orjad (servid) muutusid esimesteks pärisorjadeks. Pärisorjadeks muudeti Euroopas ka enamik vabu kogukonnatalupoegi nende sunnismaisteks muutmise tagajärjel 8.–10. sajandil Prantsusmaal, 8.–11. sajandilSaksamaal ja 10.–11. sajandil Inglismaal. Prantsusmaal moodustasid pärisorjad 11.–13. sajandil rahvastiku enamuse. Pärisorja tapmist hakati käsitlema seaduserikkumisena ja selle eest oli ette nähtud trahv ehk meheraha, mida maksti omanikule. Pärisori erines orjast õiguse poolest abielluda vabalt valitud elukaaslasega, seega omada perekonda. Pärisorjal oli õigus omada vallasvara. Lääne-Euroopa valitsejad hakkasid pärisorjust piirama või koguni lõpetama pärast 14.
kindlustatud linna auväärse positsiooni ning teenis tulu vilja väljaveost. TARTU, edukas ja õitsev linn jäi kaubateede vahele ja seda enam ei muuta ei saanud. NARVA lõi õitsele ja ehitati kaunilt välja. Peamiselt kogu idakaubandus siirdus narva. 6) Kirjeldage eesti talupoja olukorda Rootsi ajal. Millal ja kuidas sätestati lõplikult pärisorjus ja sunnismaisus ? Talupojad olid pä risorjad , suurenes teotöö koorem . Mõisnikul oli kodukari õ igus. Pärisorjus sätestati, kui Clas Tott avaldas maaseadustiku, mis kinnitati Stockholmis 1671.aastal. 7) Kuidas mõjutas Rootsi aeg Eesti demograafilist olukorda? Mis soodustas rahvaarvu kasvu? Rootsi aeg võimaldas Eestlasel demog. katastroofist väljatulla hoolimata näljahädadest.
Näiteks tõusis huvi vaimuelu ja antiikultuuri vastu. Kultuuri elavnemine on tuntud kui Karolingide renessanss. Korraldati ladinakeelsete antiikautorite teoste ulatuslikke ümberkirjutamisi. Karl Suur laskis rajada kirikute ja kloostrite juurde koole, kus vaimulikele ja munkadele lisaks saaksid haridust ka imlalike ülikute pojad. 9) Aastal 843 sõlmiti Verduni leping, millega Frangi riik jagati kolmeks kuningriigiks. 10) Sunnismaised pärisorjad olid talupojad, kellel keelati maalt lahkuda. Nad olid täielikult isandate võimu all. 11) Feodaalkorra viis ellu Karl Martell, kes hakkas andma sõjateenistus osalemise eest vasallidele maatükke. Maatükke hakati tähistama nimetusega lään ehk feood ja selle valdajat läänimeheks või feodaaliks. Maatükist saadav sissetulek pidi olema küllaldane ratsahobuste ja ratsamehe raskerelvastuse hankimiseks ning võimaldama pühenduda sõjalistele harjutustele
4. Nimeta Põhjasõja tagajärjed Eestile? * Maad ja linnad ( Tartu ja Tallinn ) olid varemeis. * Eestimaa oli enamjaolt inimtühi ( ellu jäänud umbes 150000 hinge ) * Põllumaad olid sööti jäänud. 5. Mida tegid balti-sakslased peale Vene võimu tulekut? * Taastati Balti autonoomne maariik, mis oli peaaegu iseseisev riik va. vene rubla ja sõjavägi. * Baltisaksa aadlikud hakkasid end vene võimu all organiseerima. 6. Miks oli Balti autonoomia ka eestlastele kasulik, kuigi olime pärisorjad? Sest see takistas vene riigil venestamast. 7. Kuidas hinnata balti-sakslaste positsiooni Venemaal 18. sajandil? Sakslastel oli suurem mõju Vene riigis, kuna nad olid õukonnas ja sõjaväes kõrgetel kohtadel. 8. Iseloomusta põllumajanduse arengut 18. sajandil Eestis? Jätkuvalt domineeris mõisamajandus. Mõisatest kujunesid suurmajandid, mis tootsid turu tarvis ning kasutasid palgalist tööjõudu. Talude päriseksostmine jätkus.. 9. Millega kaubeldi kõige enam 18. sajandil Eestis?
annaabi.ee 
