krediidiriski, välis-valuutariski, kaubariski, samuti kauplemisportfelli 9 positsiooniriski ning ülekande- ja vastaspoole krediidiriski osas. 36. Panga omakapitali adekvaatsuse tagamise strateegiaid Krediidiasutuse omavahendid koosnevad esimese 10, teise 11 ja kolmanda 12 taseme omavahenditest. Mida suurem risk, seda rohkem omavahendeid vajab krediidiasutus. Kapitali adekvaatsuse normatiivi täitmiseks on põhimõtteliselt kaks võimalust: •omavahendite mahu suurendamine vastavalt riskivarade kasvule •riskivarade mahu vähendamine konservatiivse laenu- ja inves-teerimispoliitika abil. Krediidiasutused võivad kasutada planeeritud riskivarade omavahenditega tagamiseks erinevaid strateegiaid. Nendeks on: •varade tulukuse (ROA) suurendamine, •jaotamata kasumi suurendamine, •täiendavate liht- ja/või eelisaktsiate emiteerimine, •allutatud kohustuste suurendamine. Peeter Luikmeli küsimused: 1. Mis on Taylori reegel keskpanganduses?
Ootuspäraselt kasvasid 2010. aasta neljandas kvartalis euro kasutuselevõtuks valmistudes märkimisväärselt pankade halduskulud. Halduskulude aastakasv ulatus aasta lõpus koguni 19%ni ja ka kulude tase varade suhtes kujunes viimase kolme aasta kõrgeimaks. Reaalsektori finantsvõimendus kahanes, mis omakorda vähendas pankade bilanssi ja oluliselt muutus ka bilansi struktuur. Bilansi riskisus alanes laenude vähenemise ning likviidsete varade osakaalu kasvu tõttu, mis viitab riskivarade kahanemisele. Omavahendite kvaliteet paranes, kuna esimese taseme omavahendite osakaal tõusis aastaga 78%ni. Krediidiriski kapitalinõuded vähenesid tunduvalt rohkem kui kahanesid omavahendid, mistõttu kapitali adekvaatsuse määr kasvas aastaga 0,5 protsendipunkti võrra 16,2%ni, ületades märgatavalt nõutavat 10% miinimumtaset. Kindlustusettevõtted Kindlustusturg on Eesti finantssüsteemi varade pisike osa, mis moodustab nendest ainult 1,3%.
Avatud riskipositsiooni limiteerimine Riskipreemiate kasutamine pangatoodete hinnastamisel Reservide moodustamine oodatavate kahjumite katmiseks Mitteoodatavate kahjude katmine panga omakapitaliga Aktiva-passiva struktuursete proportsioonide muutmine Riskikindlustus läbi riski kompenseeriva positsiooni võtmise Kindlustusfirmaga kindlustuslepingu sõlmimine Riskivarade müük lk. 293-296; 300-310 6. Intressimäärariski põhjused Intressimäärariski võib põhjustada nii üldine intressimäärade muutumine kui ka intressimäärade struktuuri ning intressispreedide muutumine. Risk tekib siis, kui krediidiasutusel ei ole tasakaalus intressitundlike varade ja kohustuste summad või kestused ning kui varade ja kohustuste struktuur on valuutades erinev. 7. Avatud intressiriskipositsioon GAP mudeli alusel.
•• reservide moodustamine oodatavate kahjumite katmiseks; •• mitteoodatavate kahjude katmine panga omakapitaliga; •• aktiva-passiva struktuursete proportsioonide muutmine, sh bilansilise portfelli immuniseerimine ning rahavoogude valuutastruktuuri kooskolastamine; •• riskikindlustus labi riski kompenseeriva positsiooni votmise ehk peamiselt bilansivaliste tuletisinstrumentide abil (hedge); •• kindlustusfirmaga kindlustuslepingu solmimine (insurance); •• riskivarade muuk jt. 40. Intressimäärariski põhjused Intressimaarariski voib pohjustada nii uldine intressimaarade muutumine kui ka intressimaarade struktuuri ning intressispreedide muutumine. Risk tekib siis, kui krediidiasutusel ei ole tasakaalus intressitundlike varade ja kohustuste summad voi kestused ning kui varade ja kohustuste struktuur on valuutades erinev. 41. Avatud intressiriskipositsioon GAP mudeli alusel.
annaabi.ee 
